Permanent Representation of Estonia to the UN :: Uudised

Eesti sai ÜRO naiste õigusi edendava agentuuri nõukogu asepresidendiks

Fri, 27 Jan 2012 20:49:35 GMT

Nr 19-E

Eesti valiti 2012. aastaks soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õigusi edendava ÜRO agentuuri (UN Women) nõukogu asepresidendiks.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on inimõiguste edendamine ja kaitsmine Eesti välispoliitika tähtis osa. „Oleme pööranud rahvusvaheliselt tugevat tähelepanu just naiste ja laste ning põlisrahvaste õiguste kaitsmisel,” ütles Paet.

UN Women tegeleb naiste õiguste ja võrdõiguslikkuse küsimusega kogu maailmas ning viib ellu programme naiste olukorra parandamiseks arenguriikides. „Eestile on oluline jätkata tööd selle nimel, et agentuur suudaks täita talle pandud lootusi. Peame oluliseks ka UN Womeni tegevuse toetamist ning seetõttu oleme toetanud agentuuri 2012. aasta tegevusi 25 000 euroga,” lisas ta.

Samas märkis Paet, et naiste olukorra parandamine paljudes riikides ei saa olla vaid ühe agentuuri töö. „Seetõttu loodame, et UN Womenis tehtav aitab kaasa sellele, et ÜRO tegevustes arvestataks senisest veelgi enam soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õigustega,“ sõnas ta.

UN Women loodi 2011. aastal ja agentuuri nõukogusse kuulub 41 riiki. 2012. aastal on UN Womeni nõukogu president Lõuna-Korea, asepresidendid Hispaania, Eesti, Nigeeria ja Peruu. Nõukogu istungid toimuvad kolm korda aastas.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
+372 637 7654
+372 513 8689
pressitalitus@mfa.ee

Eesti sai ÜRO lastefondi nõukogu asepresidendiks

Mon, 23 Jan 2012 15:39:52 GMT

Nr 14-E

Eelmisel nädalal valiti Eesti 2012. aastaks ÜRO lastefondi (UNICEF) nõukogu asepresidendiks.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eesti jaoks oluline aktiivselt osaleda rahvusvahelise humanitaar- ja arengukoostööpoliitika kujundamises. "ÜRO lastefondi asepresidendina saame suurendada oma nähtavust rahvusvahelisel areenil ning tegeleda Eesti jaoks tähtsate teemade nagu laste olukorra parandamise ja nende õiguste kaitsega," ütles ta.

Välisminister märkis, et 2011. aastal toetas Eesti UNICEFi kaudu laste abistamist maailma eri paigus 272 000 euroga. "Oleme toetanud ÜRO tütarlaste hariduse initsiatiivi ja eraldanud raha laste kannatuste leevendamiseks Afganistanis, Elevandiluurannikul, Jeemenis ja Somaalias. Näiteks Afganistanis toetasime koolilaste õppetöö katkematut toimumist talveperioodil," märkis ta. Välisminister lisas, et Eesti jätkab ka sellel aastal UNICEFi toetamist.

ÜRO lastefondi nõukogu eesmärk on jälgida olukorda ja langetada otsuseid nii, et organisatsioon toimiks võimalikult tõhusalt ning abisaavate riikide vajadused ja huvid oleksid kõige paremini kaitstud.

2012. aastal on UNICEFi nõukogu president Antigua ja Barbuda, asepresidendid on lisaks Eestile veel Soome, Kenya ja Kasahstan. UNICEFi nõukogusse kuulub 36 riiki. Nõukogu istungid toimuvad kolm korda aastas, esimene istung 7.-10. veebruaril, seejärel juunis ja septembris.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
+ 372 637 7654

+372 513 8689

pressitalitus@mfa.ee

Eesti on rahvusvahelise kriminaalkohtu töö aktiivne toetaja

Thu, 27 Oct 2011 16:24:38 GMT

Nr 341-E

Välisministeeriumi juriidiliste küsimuste asekantsler Lauri Bambus ütles eile New Yorgis rahvusvahelise kriminaalkohtu (International Criminal Court, ICC) aastaaruande arutelul ÜRO peaassambleel, et kohtu liikmesriikide arvu järjekindel kasv näitab suurenevat poliitilist tahet võidelda karistamatusega raskete rahvusvaheliste kuritegude valdkonnas. Oktoobris ühines kriminaalkohtu Rooma statuudiga 119. riik. „Eesti peab positiivseks Rooma statuudiga ühinenud riikide arvu kasvu. Eesmärgiks on jõuda kõikide maailma riikide ühinemiseni statuudiga ja kohtu jurisdiktsiooni ülemaailmse kehtivuseni,“ märkis ta.

Asekantsler Bambuse sõnul on ICC Eesti jaoks olnud üks rahvusvahelisi prioriteete kohtu Rooma statuudi alusel loomisest alates ning meie eesmärk on osaleda aktiivselt kohtu töö toetamises. „Pärast konsultatsioone kõigi ICC liikmesriikidega on suursaadik Tiina Intelmanni kandidatuur esitatud järgmiseks kolmeks aastaks kohtu liikmesriikide assamblee presidendi kohale,“ ütles Bambus. „Suursaadik Intelmanni kandidatuur on plaanis kinnitada 12. detsembril New Yorgis algaval ICC liikmesriikide assamblee kohtumisel,“ lisas ta

Asekantsleri sõnul leiavad peagi aset suured muutused ka kohtu juhtimises. Detsembris valivad kohtu liikmesriigid uue prokuröri, mis mõjutab oluliselt kohtu toimimist. Lisaks valitakse kuus uut kohtunikku. „Kohtu tõhusa toimimise seisukohalt on oluline, et valitaks kohtunikud, kellel on olemas nii juriidiline kompetentsus kui ka praktiline kogemus kriminaalõiguse vallast,“ lisas ta.

ICC tööst rääkides rõhutas Bambus ka seda, et kohtu töös edu saavutamise üheks võtmeks on koostöö regionaalsete organisatsioonidega. „Kuna kohus on aktiivne maailma eri paikades, on vajalik avatud ja konstruktiivne dialoog ICC, regionaalsete organisatsioonide ja riikide vahel selleks, et ehitada vastastikust usaldust ning hoida ära vääritimõistmist,“ lisas ta.

Asekantsler Bambus viibib New Yorgis 24.-28.oktoobril ÜROs toimuva rahvusvahelise õiguse nädala raames. Ta osaleb mitmetel rahvusvahelise õigusega seotud nõupidamistel ja aruteludel, samuti on tal mitmeid kahepoolseid kohtumisi rahvusvahelise kriminaalkohtu kohtunikukandidaatidega.

* ICC jurisdiktsiooni alla kuuluvad genotsiid, inimsusevastased kuriteod ning sõjakuriteod. ICC alustab menetlust, kui siseriiklikud kohtud ei ole võimelised või ei soovi nende kuritegude toimepanijaid vastutusele võtta. Kohus võib menetlust alustada ka ÜRO julgeolekunõukogu soovil. Vastavalt eelmisel aastal Ugandas Rooma statuudi ülevaatekonverentsil tehtud otsusele saab kohus alates 2017. aastast menetleda ka agressioonikuritegusid. Rahvusvaheline kriminaalkohus tegutseb Haagis. Kohtu 18 kohtunikku ja prokurör valitakse liikmesriikide poolt.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS 637 7654 533 66 159 pressitalitus@mfa.ee
www.mfa.ee

Eesti noori oodatakse kandideerima tööle ÜROsse

Wed, 13 Jul 2011 12:51:30 GMT

Nr 245-E

Eesti osaleb sel aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) noorte ametnike programmis, mille kaudu värvatakse maailma ühte suurimasse rahvusvahelisse organisatsiooni tööle uusi töötajaid. Seekord soovib ÜRO leida erinevatele ametikohadele kuni 32-aastaseid kõrgharidusega noori maailma eri riikidest, sealhulgas ka Eestist.

Maailmaorganisatsiooni saavad tööle kandideerida kõik Eesti kodanikud, kes on sündinud pärast 1. jaanuari 1979. Kandideerimise eelduseks on ka vähemalt kõrgkooli esimese astme diplomi olemasolu ja inglise või prantsuse keele valdamine. Eelnev töökogemus ei ole vajalik. Sel aastal saab kandideerida tööle ametikohtadele, mis on seotud halduse, humanitaarküsimuste, avaliku info ja statistika valdkonnaga.

Avaldusi saab esitada kuni 10. septembrini 2011. Pärast avalduste läbivaatamist kutsutakse sobivad kandidaadid eksamile ja intervjuule. Kirjalik eksam toimub 7. detsembril 2011. Parimad eksami sooritajad saavad kutse intervjuuvooru, mille edukale läbimisele järgnebki tööpakkumine ÜRO sekretariaadis, allorganisatsioonides, fondides või missioonide juures.

Eesti välisministeerium ja Eesti alaline esindus ÜRO juures soovitavad kõigil noortel, kes on huvitatud tööst ÜROs, kindlasti esitada oma sooviavaldus kandideerimiseks. Viimane kord avanes selline võimalus 15 aasta eest.

Lisainfo ÜROsse kandideerimise kohta:

https://careers.un.org/lbw/home.aspx?viewtype=NCE

http://www.facebook.com/UN.Careers
http://twitter.com/un_careers
http://linkd.in/un_careers
http://www.youtube.com/watch?v=k-MEIkzPMmE
http://www.youtube.com/watch?v=Z0pmqenzppc

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
pressitalitus@mfa.ee
www.vm.ee

Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Tuvalu ja Saalomoni Saartega

Thu, 26 May 2011 15:27:26 GMT

Nr 193–E

Kolmapäeval, 25. mail kirjutas Eesti suursaadik ÜRO juures Margus Kolga Saalomoni Saarte suursaadikuga ÜRO juures Collin D. Beckiga ning Tuvalu suursaadikuga ÜRO juures Afelee F. Pitaga alla ühiskommünikeedele, millega sõlmiti Eesti ja Saalomoni Saarte ning Eesti ja Tuvalu vahelised diplomaatilised suhted.

Pärast diplomaatiliste suhete sõlmimist rääkisid suursaadikud Euroopa Liidu ja Vaikse ookeani riikide koostöövõimalustest ning arengukoostööst. Suursaadikud tutvustasid oma riikide huvisid ÜROs. Lisaks räägiti kliimamuutustest, sealhulgas Vaikse ookeani saareriikide murest seoses ookeani veetaseme tõusuga ja sellega kaasnevast riigi territooriumi üleujutusohust.

Saalomoni Saared on saareriik Okeaanias Melaneesias, mis koosneb umbes tuhandest saarest. Riigi pindala on 27 556 km2 ning seal elab ligikaudu 539 000 inimest. Riigi pealinn on Honiara ning riigikeel on inglise keel. Saalomoni Saared iseseisvusid 1978. aastal.

Tuvalu asub Vaikses ookeanis Polüneesias, Saalomoni saartest idas. Riigi pindala on 26 km2 ning seal elab üle 11 000 inimese. Riigi pealinn on Funafuti ning riigikeeled tuvalu ja inglise keel. Kuni 1975. aastani oli Tuvalu tuntud Ellice’i saartena ning 1978. aastani oli see Suurbritannia koloonia.

Pilte diplomaatiliste suhete sõlmimisest Tuvalu ja Saalomoni Saartega: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 6821
pressitalitus@mfa.ee

Eesti ja Singapuri suursaadikud ÜRO juures New Yorgis allkirjastasid 3. veebruaril 2011 tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu lisaprotokolli

Fri, 04 Feb 2011 14:08:26 GMT

Allkirjastatud protokoll laiendab teabevahetuse ulatust – uue protokolli alusel sätestatud teabevahetus ei ole piiratud pelgalt riikide residentidega ega lepingus nimetatud maksudega, hõlmates muuhulgas ka krediidiasutuse valduses oleva teabe (pangasaladus). Seega loob protokoll täiendavaid lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

Eestil on kehtivad topeltmaksustamise vältimise lepingud Soome, Rootsi, Taani, Norra, Läti, Leedu, Poola, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Islandi, Tšehhi, Kanada, Ukraina, Saksamaa, Valgevene, Madalmaade, Itaalia, Prantsusmaa, Iirimaa, Ameerika Ühendriikide, Moldova, Hiina, Kasahstani, Belgia, Austria, Armeenia, Malta, Horvaatia, Šveitsi, Ungari, Portugali, Türgi, Hispaania, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Luksemburgi, Gruusia, Singapuri, Kreeka, Aserbaidžaani, Bulgaaria, Makedoonia, Iisraeli, Mani saare, Serbia ja Korea Vabariigiga. Kahte viimast hakatakse kohaldama 1. jaanuarist 2011.

Eesti aitab Haiti elanikel kooleraepideemiaga toime tulla

Sun, 12 Dec 2010 20:19:46 GMT

Eesti toetab ÜRO lastefondi UNICEF tegevust kooleraepideemia käes kannatavate Haiti elanike, eriti naiste ja laste olukorra parandamiseks. Selleks eraldab välisministeerium UNICEFi toetuseks ligi 940 000 krooni (60 000 eurot).

Välisminister Urmas Paeti sõnul on keerulist humanitaarolukorda aasta algul maavärina üle elanud Haitil veelgi halvendanud riigis alates oktoobrist kestev ulatuslik kooleraepideemia. “Epideemia tõttu on juba surnud üle 2100 inimese ning haiglasse viidud ligi 45 000 haiget. Väga kriitiline on olukord maavärina tagajärjel kannatada saanud piirkondades, kus humanitaarabi vajadus on eriti suur,“ rõhutas Paet. „Epideemia edasise leviku vältimiseks on vaja lahendada puhta vee puuduse ning sanitaar- ja hügieeniprobleemid,“ lisas ta.

UNICEFi tegevuse eesmärk Haitil on parandada ajutistes laagrites elavate inimeste, eriti laste ja naiste olukorda puhta vee puuduse vähendamise ning hügieenitingimuste tagamisega. Miljoni ümberasunud elaniku, sealhulgas 420 000 lapse ja 300 000 naise abistamiseks vajab UNICEF 294 miljonit krooni.

Käesoleva aasta 12. jaanuaril asetleidnud 7,3-magnituudiline maavärin ja selle järeltõuked põhjustasid Haitil ulatuslikke purustusi ja jätsid 1,5 miljonit inimest koduta, puhta veeta ning normaalsete sanitaartingimusteta.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 6821
pressitalitus@mfa.ee

Eesti valiti ÜRO naiste õigusi edendava agentuuri täitevnõukogu liikmeks

Thu, 11 Nov 2010 15:42:51 GMT

10. novembril valis ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu Eesti vastloodud ÜRO naiste õigusi edendava agentuuri (UN Women) täitevnõukogu liikmeks.

2. juulil loodi ÜRO-s uus agentuur, mis hakkab tegelema naiste õiguste ja võrdõiguslikkuse küsimusega kogu maailmas ning ellu viima konkreetseid ja selgelt suunatud programme naiste olukorra parandamiseks arenguriikides. Agentuuri loomisele eelnesid Eesti ja Tuneesia suursaadikute juhtimisel kuus kuud väldanud intensiivsed läbirääkimised ÜRO liikmesriikide vahel, et saavutada kokkulepe naiste õiguste teemadega tegelevate ÜRO allasutuste koondamiseks ühte agentuuri. Eesti ja Tuneesia eestvedamisel loodud UN Womenit juhib Tšiili endine president Michelle Bachelet.

Täitevnõukogu on UN Women agentuuri juhtorgan, mis toetab agentuuri liikmesriikide poolt ning teeb järelvalvet agentuuri tegevuste üle. Eesti osutus valituks suuresti tänu oma senisele nähtavale tegevusele naiste õiguste edendamisel ÜRO töös. Eesti liikmestaatus ÜRO naiste õigusi edendava agentuuri (UN Women) täitevnõukogus kestab 2012. aasta lõpuni. 2007-2009. aastal oli Eesti ka naiste ÜRO arengufondi (UNIFEM), praeguse UN Womeni ühe koostisosa, konsultatiivkomitee eesistuja.

Kokku kuulub UN Womeni täitevnõukogusse 41 ÜRO liikmesriiki, kelle kaudu on esindatud kõik maailma regioonid.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 3085
pressitalitus@mfa.ee

Välisminister Paet: Eesti peab tähtsaks kiiret reageerimist hädaabiolukordades

Tue, 28 Sep 2010 14:16:34 GMT

Nr 297-E

Välisminister Urmas Paet ütles New Yorgis kohtumisel ÜRO humanitaarasjade asepeasekretäri ja hädaolukordade koordinaatori Valerie Amosega, et Eesti peab oluliseks kiiret reageerimist hädaabisituatsioonides. „Oleme seda teinud käesoleval aastal näiteks Haiti ja Pakistani katastroofide järel, kus oleme aidanud koordineerida abi jõudmist selle vajajateni. Praegugi töötavad Eesti eksperdid nii Haitil kui Pakistanis, kus eestlased koordineerivad abi andmist,“ märkis välisminister Urmas Paet. „Hiljuti alustati Pakistanis Sukkuri linnas Eesti päästeekspertide kaasabil välilaagri ülesehitamist 70 ÜRO abitöötaja tarbeks,“ lisas Paet.

Vastne ÜRO humanitaarasjade asepeasekretär ja hädaolukordade koordinaator Valerie Amos toonitas head koostööd Eesti humanitaarabi koordineerijate ja ekspertidega. „Meie koostöö kinnitab, et alati ei pea olema panus rahaliselt suur, selleks et olla efektiivne,“ ütles Amos.

Välisminister Paet tutvustas ka Eesti plaane rahvusvahelises abitegevuses osalemiseks. „Eelmisel nädalal valitsuses heaks kiidetud riigieelarve eelnõuga astub Eesti olulise sammu meie rahvusvaheliste kohustuste täitmise suunal,“ rääkis Paet.

Välisminister Paet kohtus New Yorgis ka Ameerika Juutide Komitee esindajatega, kellega räägiti katkenud Lähis-Ida rahuprotsessist ja selle arengutest, aga ka koostööst Eestis elavate juudi kogukonna liikmetega. „Eesti juudi kogukond on aktiivne, juutide katusorganisatsioon Eesti Juudi Kogukond tegutseb põhikirja järgi, mis jätkab 1926. aastal välja kuulutatud juudi kultuurivalitsuse traditsioone,“ ütles Paet kohtumisel. „Eesti on hukka mõistnud kõik inimsusevastased kuriteod, sealhulgas holokausti. Holokausti õpetatakse koolisüsteemis ning viimasel aastatel on mitmetel Eesti õpetajatel olnud võimalus käia end täiendamas holokaustimuuseumi Yad Vashemi korraldatud kursustel,“ märkis Paet.

ÜRO Humanitaarasjade Koordineerimise Amet OCHA - Office for the Coordination of Humanitarian Affairs

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 3085
pressitalitus@mfa.ee

Välisminister Paet kohtus oma Gruusia, Jeemeni ja Lesotho kolleegiga

Tue, 28 Sep 2010 14:15:13 GMT

Nr 298 – E

Välisminister Urmas Paet kohtus New Yorgis ÜRO Peaassamblee raames Jeemeni välisministri Abu Bakr Abdallah al-Qirbi ja Lesotho välisministri Mohlabi Kenneth Tsekoa ja Gruusia välisministri Grigol Vašadzega.

Kohtumistel keskenduti suhete tihendamise võimalustele nii Gruusia, Jeemeni kui Lesothoga. Jeemeni ja Lesotho välisministriga arutati majanduskoostöö arendamise ja vastastikuste aukonsulite määramisega seonduvat. Välisminister Urmas Paeti sõnul soovib Eesti oma suhete ja esindatuse kasvatamiseks järjekindlalt laiendada Eestit esindavate aukonsulite hulka. „Eesti välisesinduste võrk on piiratud, kuid meid esindavad ja meie kodanikke aitavad suures hulgas riikides aktiivsed aukonsulid. Oleme huvitatud aukonsulite võrgu jätkuvast arendamisest ning tahame otsida võimalusi aukonsulite nimetamiseks ka Jeemenis ja Lesothos,“ ütles Paet.

Eesti aukonsulid aitavad oma asukohariikides Eesti kodanikke konsulaarküsimustes ja vahendavad nii kultuuri- kui majanduskontakte. Eesti aukonsulite võrgustikuga maailmakaardil on võimalik tutvuda: http://www.vm.ee/?q=taxonomy/term/125

Kohtumisel Jeemeni ja Lesotho välisministriga lepiti kokku Eesti ja Jeemeni ning Eesti ja Lesotho diplomaatiliste suhete sõlmimises.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 3085
pressitalitus@mfa.ee

Välisminister Paet New Yorgis: korruptsioonivastane võitlus on eeldus ühiskondade arenguks

Mon, 27 Sep 2010 16:51:28 GMT

Nr 296-E

Välisminister Urmas Paet ütles New Yorgis Blouini fondi konverentsil esinedes, et tulemusliku arengukoostöö eeldus on korruptsiooni oluline vähendamine ning heade valitsemistavade juurutamine arengukoostöö sihtriikides.

Paeti sõnul jääb abi andmine arengumaadele vähetõhusaks seni, kuni neis riikides ei tehta piisavalt edusamme korruptsioonivastases võitluses ja heade valitsemistavade ning õigusriigi juurutamises. „Rahvusvahelise arengukoostöö eesmärk peab olema sihtriikide põhimõtteline muutumine, mitte ainult pidev humanitaarabi andmine. Ilma sellelaadsete tulemusteta väheneb ka abi andvate riikide motivatsioon arenguabisse panustada ning seetõttu on ohus ka arenguabi eesmärkide rahaline täitmine,“ rõhutas Paet.

Paet ütles konverentsil, et näiteks Euroopa Liidu poolne arenguabi andmine kolmandatele riikidele peab senisest enam ühilduma Euroopa Liidu väärtuste ja poliitiliste eesmärkidega. „Nii tekib paratamatult küsimus arenguabi tõhususes, kui näiteks Euroopa Liidult pidevalt rahalist abi saav riik käitub rahvusvaheliselt vastupidiselt ELi põhimõtetele või ahistab jätkuvalt oma kodanikke,“ lisas ta.

2005. aastal loodud Blouini sihtasutuse eesmärk on tõsta teadlikkust globaliseerumise väljakutsete ja võimaluste kohta. Selleaastane konverents oli sihtasutuse poolt korraldatud viies riikide juhtimiskogemusele keskendunud mõttekodade ja akadeemilise maailma, rahvusvahelise meedia ja riigijuhtide foorum.

Täna kohtub välisminister Urmas Paet New Yorgis ÜRO humanitaarasjade asepeasekretäri ja hädaolukordade koordinaatori Valerie Amosega. Kohtumise keskmes on ÜRO reageerimisvõimekus kriisisituatsioonides ning koostöö abi andvate riikidega. Ka kohtub välisminister Paet täna New Yorgis Ameerika Juutide Komitee esindajatega, kellega räägitakse nii käimasolevast Lähis-Ida rahuprotsessist ja selle arengutest kui koostööst Eestis elavate juudi kogukonna liikmetega.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 3085
pressitalitus@mfa.ee

Eesti välisminister kutsus üles toetama konfliktipiirkondade naisi

Sun, 26 Sep 2010 16:49:34 GMT

Nr 295-E

Välisminister Urmas Paet kõneles ÜRO peaassambleel konverentsil, mis oli pühendatud maailma konfliktipiirkondadele ning naiste olukorra leevendamisele neis. Esinedes konverentsil koos ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni, Soome riigiministri Elisabet Rehni ja teiste ministritega toonitas Paet, et konfliktipiirkondade naiste olukorra parandamise eelduseks on reaalse toetuse ja tähelepanu kasv.

Paet rõhutas, et relvakonfliktides vajavad naised abi nii igapäevase toimetuleku, julgeoleku kui sotsiaalsete võimaluste parandamiseks. „Eesti on viimastel aastatel olnud naistele suunatud tegevuste läbiviimisel järjekindel ja meie arengukoostöö projektid on eraldi tähelepanu pööranud naiste võimalustele oma õigusi kaitsta ja naiste enesekindlust ning sotsiaalset aktiivsust kasvatada,“ rääkis Paet Eesti poolt tehtavast. „Näiteks 2008. aasta Gruusia sõja järel saatis Eesti Gruusiasse psühholoogid, kes aitasid konfliktis kannatanud naistel ja lastel sõjatraumasid leevendada. Viimaste aastate abiprojektid Afganistani on aga suunatud sealsete naiste tervishoiualaste teadmiste parandamisele ja haridusele. Samuti poliitikale, kus naiste roll peab kasvama,“ rääkis Paet.

Naistele ja nende julgeolekule pühendatud ÜRO resolutsiooni 1325 10. aastapäeva tähistaval konverentsil tõi ÜRO peasekretär Ban Ki-moon omalt poolt esile laia spektri naistevastasest vägivallast konfliktipiirkondades, alates füüsilisest ja seksuaalvägivallast kuni vaimse terrorini. Ban kutsus samuti riike üles olema oma ettevõtmistes sihikindlad ning suurendama ressursse konfliktipiirkondade naiste aitamiseks.

Käesoleva aasta ÜRO peaassamblee fookuses on maailma arengueesmärkide seas eraldi just naiste, rahu ja julgeolekuga seotud teemad. Eesti korraldab novembris Tallinnas ka naiste õigustele pühendatud rahvusvahelise konverentsi, kus keskendutakse naistele konfliktipiirkondades, eriti Afganistani näitel.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 3085
pressitalitus@mfa.ee

Välisminister Paet: Konfliktipiirkondade inimesed vajavad enim abi

Tue, 21 Sep 2010 13:36:03 GMT

New Yorgis töövisiidil viibiv välisminister Urmas Paet pidas ÜRO peaassambleel kõne maailma arengueesmärkidest. New Yorgis toimuval maailma arengueesmärkidele pühendatud konverentsil esinevad lisaks Eesti välisministrile ÜRO peasekretär Ban Ki-moon, Maailmapanga president Robert Zoellick, IMFi juht Dominique Strauss-Kahn, ÜRO arenguprogrammi juht Helen Clark ning mitmed riigijuhid ja ministrid.

Paet toonitas, et 2015. aastaks seatud eesmärkideni jõudmine ja maailma stabiilsuse kindlustamine on järjest suurema kahtluse all, kuni ei peeta kinni rahvusvaheliselt kokku lepitud ajakavast. „Peame arvestama, et kolmandik vaesuse kannatajatest maailmas elab just ebastabiilsetes riikides ning konfliktide tõttu on oma kodudest eemale sunnitud 42 miljonit inimest. Majandusliku kitsikusega võitlemine on seega vajalik kogu maailma stabiilsuse tõstmiseks,“ rõhutas Paet eesmärkide täitmise tähendust. „Just konfliktipiirkondadele ning sealsete inimeste, nii naiste ja laste kui meeste olukorra leevendamisele ja inimõiguste tagamisele tuleb suunatata peamised arengukoostöö ressursid,“ ütles Eesti välisminister.

Paet toonitas, et just hästi suunatud ressursid aitavad kaasa laste koolihariduse ja tervishoiuvõimaluste ning puhta joogivee kättesaadavuse kasvule, harituse tõus omakorda aga teadlikkusele võitluseks raskete haigustega nagu malaaria, tuberkuloos ja AIDS. „Ka tänapäevaste kommunikatsiooni- ja infotehnoloogia vahendite kasutamine on maailma arengueesmärkide saavutamise teenistuses,“ toonitas Paet. Paet tõi näiteid ka Eesti arengukoostöö projektidest, kus Eesti tutvustab meie e-riigi ja e-valitsuse projekte ning aitab neid juurutada näiteks Gruusias, Moldovas, Afganistanis, Palestiinas ja mitmel pool mujal.

Maailma arengueesmärgid on esimene suuremahuline vaesuse ja diskrimineerimise vähendamiseks suunatud programm. 2015. aastaks suunatud eesmärkide täitmise kohta põhjalikumalt: http://www.un.org/millenniumgoals/.

Eesti esimene arengukoostööle suunatud projekt algas 1998. aastal ning alates sellest ajast on Eesti välisministeeriumi arengukoostööle suunatud tähelepanu ja projektid süstemaatiliselt arenenud koos arengukoostööle ja humanitaarabile orienteeritud eelarveliste võimalustega.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 3085

Eesti juhitud läbirääkimiste tulemusena tõhustatakse ÜRO arenguabi süsteemi ning luuakse võrdõiguslikkust ja naiste õigusi edendav agentuur

Sat, 03 Jul 2010 18:55:03 GMT

Eile, 2. juulil võttis ÜRO peaassamblee vastu otsuse, mis sisaldab samme ÜRO arenguabi süsteemi tõhustamiseks ja peab andma olulise tõuke ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele. Intensiivsed läbirääkimised kokkuleppe leidmiseks ÜRO liikmesriikide vahel kestsid Eesti ja Tuneesia suursaadikute juhtimisel kuus kuud.

"Usun, et saavutasime parima võimaliku tulemuse," ütles Eesti suursaadik ÜRO juures Tiina Intelmann. "Läbirääkimised 192 osapoole vahel on alati väga keerukad, kuid õnneks on kõik liikmesriigid ühel meelel, et arengueesmärkide saavutamiseks tuleb järgmise viie aasta jooksul teha äärmiselt suuri pingutusi."

Kokkuleppe olulisust märkis otsuse vastuvõtmisel ka ÜRO peasekretär Ban Ki-Moon, kes rõhutas, et ÜRO peaassamblee otsusega on tegemist on väga julge ja epohhi loova saavutusega. „Mul on väga hea meel, et läbirääkimised Eesti ja Tuneesia suursaadikute juhtimisel viidi läbi hõlmaval, läbipaistval ja tõhusal moel,” ütles ÜRO peaseretär.

2. juuli otsusega loodi ÜRO-s agentuur, mis hakkab tegelema naiste õiguste ja võrdõiguslikkuse küsimusega laiemalt, kuid samas ka ellu viima aktiivseid ja selgelt suunatud programme naiste olukorra parandamiseks arenguriikides. „Mitmed rahvusvahelised uuringud on näidanud, et just vähene tähelepanu naiste tervishoiule, haridusele ja kohale ühiskonnas on oluliseks takistuseks paljude majanduslikult halvemal järjel olevate riikide arengus,“ selgitas Eesti suursaadik ÜRO juures.

Otsusega vaadatakse kriitiliselt üle ka kogu ÜRO arenguabi süsteemi toimimine, luues arenguriikidele paremad võimalused saada arenguabi läbi ÜRO fondide ja programmide kooskõlas riikide endi koostatud ühtsete arengukavadega ning tagatakse neile ulatuslikumad võimalused kaasa rääkida ÜRO otsustusmehhanismides. Samuti on eesmärgiks hoida kokku raha programmide haldamise pealt.

ÜRO aastatuhande arengueesmärgid lepiti kokku 2000. aastal ning need sisaldavad konkreetseid sihte 2015. aastaks. Eesmärgid hõlmavad vaesuse vähendamise erinevaid aspekte, sealhulgas alghariduse tagamist, tervishoiuprobleemide ja keskkonnaküsimuste lahendamist ning soolise võrdõiguslikkuse edendamist. ÜRO aastatuhande arengueesmärkidest on saanud rahvusvahelise arengukoostöö alustalad nii arengumaade, doonorriikide kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide tegevusele.

ÜRO aastatuhande arengueesmärkide täitmisest tehakse vahekokkuvõte 2010. septembris toimuval ÜRO tippkohtumisel New Yorgis.

Eesti toetab tugevat tuumaarengute seiret

Thu, 06 May 2010 16:09:35 GMT

Välisminister Urmas Paet ütles New Yorgis, kohtudes Üldise Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) täitevsekretäri Tibor Tothiga, et Eesti toetab Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni tööd tuumakatsetuste kontrollsüsteemi ülesehitusel.

Paeti sõnul aitab efektiivne seiresüsteem saavutada kindlust tuumaenergia kasutusotstarbe ja tuumakatsetuste osas. „Tuumarelvastuse piiramine ja tuumakatsetuste keelustamisega ühinemine on vajalik maailma tuumaohutuse suurendamiseks, kuid see peab toimuma paralleelselt maailma julgeolekut kindlustavate meetmete ja seiresüsteemi tõhustamisega,“ ütles Paet. „Süsteemi ülesehitamine annab loodetavasti täiendavat kindlust ka riikidele, kes veel ei ole tuumakatsetuste keelustamise lepinguga ühinenud. On oluline, et rahvusvahelisele üldsusele oleks tagatud informatsioon ka rahuotstarbelise tuumakasutuse kohta,“ märkis Eesti välisminister.

Paet kinnitas kohtumisel Tothiga, et Euroopa Liidu liikmena toetab Eesti aktiivselt Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni rolli tuumakatsetuste piiramisel ja monitoorimisel ning ja toetab tööd veenmaks riike Tuumakatsetuste piiramise lepinguga (CTBT) liituma.

Tuumakatsetuste piiramise leping (CTBT- Comprehensive Nuclear-Test-Ban Treaty) avati allkirjastamiseks 1996. aastal. Eesti on lepingu allkirjastanud ja Riigikogu ratifitseeris selle 1999. aastal. Leping jõustub kuus kuud pärast seda, kui selle on ratifitseerinud kõik 44 lepingu loomise ajal tuumavõimsusi omanud riiki.

Reedel kohtub Paet Washingtonis Maailmapanga juhi Robert Zoellickiga.

Eesti toetab tuumajulgeoleku monitooringu edendamist

Wed, 05 May 2010 16:08:08 GMT

Välisminister Urmas Paet ütles tuumarelva leviku tõkestamise ülevaatekonverentsil New Yorgis, et tuumarelvastuse piiramine peab toimuma paralleelselt kindlustavate meetmete kujundamisega, et oleks tagatud läbipaistvus ja kindlus ka tsiviilotstarbeks kasutatava tuumamaterjali osas.

Esinedes ÜRO peakorteris märkis Paet, et tuumarelvastuse piiramise ülevaatekonverents toimub kontekstis, kus maailmas on näha positiivseid arenguid relvastuskontrolli osas, kuid sellegi poolest ei tohi unustada, et tuumarelvastuse leviku tõkestamise lepinguga (NPT) ei ole ühinenud kaugeltki kõik riigid. „Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vahel uuendatud strateegilise ründerelvastuse piiramise leping on relvastuskontrollis oluline teetähis, mis viib sammukese lähemale turvalisema maailma poole,“ sõnas Paet. „Siiski peame olema realistid. Seega toetab Eesti igati edasist tuumajulgeoleku ja vastava monitooringu edendamist. Vajalik on tõhus seire nii tuumakatsetuste kui tsiviilotstarbelise tuumaenergia kasutamise osas,“ ütles Eesti välisminister.

Paet toonitas, et tulevikku vaadates on tsiviilotstarbelisel tuumaenergial kõrge potentsiaal. „Kiirelt kasvavat tsiviilotstarbelist tuumakütuse kasutamist energeetikas saab keskkonnakaitselisest aspektist igati toetada,“ ütles Paet. „Energiajulgeolek ja kliimamuutustega võitlemine on jätkuvalt oluline siht. Et tagada tuumaenergia kasutamine vaid rahuotstarbeliselt, toetab Eesti madala rikastusastmega uraani osas energiapanga loomist Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri IAEA kontrolli all,“ sõnas ta.

Käesoleval nädalal alanud tuumarelva leviku tõkestamise ülevaatekonverentsil leiavad peamiselt käsitlemist tuumadesarmeerimise praktilised meetmed, tuumarelva leviku tõkestamise piiramine, sealhulgas julgeolekumeetmete tugevdamine ja edendamine, rahuotstarbelise tuumaenergeetika arendamine, regionaalsed küsimused nagu tuumarelvavabade tsoonide loomine, lepingust väljaastumise küsimus, lepingu universaalsus ning desarmeerimise alase hariduse arendamine maailmas.

Välisminister Paet kohtub tuumarelva leviku tõkestamise ülevaatekonverentsi raames New Yorgis ka Üldise Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) täitevsekretäri Tibor Tothiga.

Reedel kohtub Paet Washingtonis Maailmapanga juhi Robert Zoellickiga.

Eesti aitab maavärinas kannatanud Haitit üles ehitada

Thu, 01 Apr 2010 13:45:25 GMT

Välisminister Urmas Paet teatas New Yorgis rahvusvahelisel Haiti doonorite konverentsil, et Eesti peab oluliseks rahvusvahelise kogukonna igakülgset abi Haiti ülesehitamiseks ja panustab 1,16 miljonit krooni. Eesti toetus jaguneb Maailmapanga hallatava Haiti ülesehitusfondi ja ÜRO lastefondi (UNICEF) vahel. Välisminister Urmas Paeti sõnul loob Haiti panustajate konverents eelduse Haiti uueks arenguks.

Haiti doonorite konverents toimus USA ja ÜRO eestvedamisel ning koostöös Haiti valitsusega. Konverentsil lepiti kokku Euroopa Liidu, Maailmapanga, ÜRO ja Ameerika Arengupanga ühise kriisijärgsete kahjude ja vajaduste hindamismissiooni lõplikud tulemused. Vastavalt hindamismissiooni tulemustele moodustab maavärinast põhjustatud kahju 120% Haiti sisemajanduse kogutoodangust. See on siiani suurim mõõdetud kahju, mis looduskatastroof ühele riigile on põhjustanud.

Välisminister Paeti sõnul asus kogu rahvusvaheline üldsus maavärinas kannatanud Haitit ühiselt abistama. Ka Eesti reageeris koheselt Haiti abipalvetele. "Haitil hukkus ligi 300 000 inimest ja üle kolme miljoni inimesi on maavärina tagajärgedest otseselt mõjutatud. Eesti saatis Haitile rahvusvaheliste organisatsioonide tegevust toetama ühe IT-eksperdi, logistikameeskonna koos varustusega ja meedikud," sõnas välisminister Paet. Eesti eksperdid sõitsid kriisipiirkonda Rahvusvahelise Humanitaarpartnerluse raames koos Põhjamaade ekspertidega. "Haiti katastroofipiirkonda lähetati Euroopa Liidu hindamismeeskonna koosseisus ka üks Eesti Päästemeeskonna liige, kelle ülesandeks oli kannatada saanud riigi vajaduste hindamine ja saabuva abi koordineerimine," lisas Paet.

Paeti sõnul tuleb nüüd aga Haiti jaluleaitamisega edasi minna. "Riik vajab pikaajalist süsteemset tuge, et maavärina tagajärgedest üle saada. See võib võtta aastaid ning ka Eesti on valmis kaasa aitama," lisas ta.

Samas on Eesti Haitiga koostööd teinud ka enne traagilist maavärinat. "Avatud Eesti Fondi toel nõustasid Eesti e-riigi Akadeemia eksperdid 2009. aastal Haiti valitsust e-riigi arendamisel," ütles Paet ja lisas, et meie eksperdid jätkavad Haiti nõustamist selles valdkonnas ka edaspidi.

Seni on Eesti andnud Haitile humanitaarabi kokku 5,6 miljonit krooni. Sellest 2,5 miljonit krooni anti Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsiooni kaudu. Ülejäänud summa kulus Eesti ekspertide kriisipiirkonda lähetamisele.

Eesti suursaadik ÜRO juures, Tiina Intelmann, määrati juhtima ÜRO arenguabi sidususe reformi läbirääkimisi

Thu, 26 Nov 2009 14:53:59 GMT

ÜRO Peaassamblee President määras 25. novembril 2009. aastal Eesti alalise esindaja ÜRO juures suursaadik Tiina Intelmanni ja Tuneesia alalise esindaja ÜRO juures suursaadik Ghazi Jomaa juhtima ÜRO arenguabi sidususe reformi läbirääkimisi 64. Peaassamblee ajaks.

Reformiprotsess sai alguse 2006. aastal, mil ÜRO Peasekretäri raportiga moodustati kõrgetasemeline paneel, et parendada ja tugevdada ÜRO tegevuste tõhusust. Tähtsaimate valdkondadena määratleti arengukoostöö, humanitaarabi ja keskkond, võttes samal ajal arvesse ka soolise võrdõiguslikkuse, jätkusuutliku arengu ja inimõiguste valdkonda.

Peaassamblee 2. oktoobri 2009. aasta otsusega võeti vastu resolutsioon ÜRO arenguabisüsteemi sidususe kohta (A/RES/63/311) viies valdkonnas: soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste tagamise parem institutsionaalne korraldus; ÜRO arengukoostöö tegevuste juhtimise parandamine; ÜRO arengukoostöö tegevuste rahastamissüsteemi parandamine; programm „ÜRO ühtne tegutsemine” ja ÜRO struktuuride töökorralduse ühtlustamine.

Lähemalt: http://www.un.org/ga/president/64/issues/swc.shtml

Eesti ekspertide missioon Haitil kestab aprilli lõpuni

Sat, 06 Feb 2010 15:35:33 GMT

Lähtudes jätkuvalt keerulisest humanitaarolukorrast lähetab Eesti lähipäevil Haitile päästemeeskondade tegevust toetava meditsiinitöötaja ja mehaaniku. Eesti välisministri Urmas Paeti sõnul kestab Haitile mineva meditsiinitöötaja ja mehaaniku missioon kuni aprilli lõpuni. „Praegu Haitil viibivate Eesti logistikaekspertide missioon lõpeb veebruari keskpaigas,“ ütles Paet.

Välisminister Urmas Paet rõhutas, et Haiti humanitaarolukord on jätkuvalt väga keeruline. "Et juba panustatu ja edaspidi panustatav abi Haitil kannatanuteni jõuaks, tuleb rahvusvahelisel kogukonnal teha tihedat koostööd. Abi koordineerimise eesmärgil on Haitil ka Eesti logistikaeksperdid,“ toonitas Paet. „Samaaegselt tuleb teha ka Haiti ülesehituse ja taastamise toetamise plaane,“ lisas ta.

Eesti antava abi suurus maavärinajärgse olukorra leevendamiseks Haitil on praeguseks 5,5 miljonit krooni. Sellest 3 miljonit krooni jõuab Haitile meie ja rahvusvaheliste ekspertide abina ning kaks ja pool miljonit krooni (160 000 eurot) Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsiooni (IFRC - International Federation of Red Cross and Red Crescent Societies) kaudu.

Rahvusvaheliste organisatsioonide abitegevuse toetuseks saatis Eesti Haitile ka kaks 45-ruutmeetrilist telki koos põranda, mööbli ja valgustusega, mis on vajalikud abioperatsioonide läbiviijatele ajutiste elu- ja töötingimuste tagamiseks. Samuti lähetas Eesti Haitile rahvusvaheliste organisatsioonide tegevust toetama ühe IT eksperdi ja kolmeliikmelise logistikameeskonna koos varustusega. Eesti Päästemeeskonna liige töötas Haitil ka Euroopa Liidu hindamismeeskonna koosseisus.

Euroopa Komisjon on lubanud Haiti pikaajalist ülesehitust toetada 3,1 miljardi krooniga (200 miljoni euroga). Euroopa Komisjon on Haitile humanitaarabiks eraldanud 468 miljonit krooni (30 miljonit eurot) ning liikmesriigid kahepoolselt ligi 1,44 miljardit krooni (92 miljonit eurot).

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 3085
pressitalitus@mfa.ee

Eesti välisminister esines peakõnelejana ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu kohtumisel

Mon, 06 Jul 2009 19:57:53 GMT

Eesti välisminister esines peakõnelejana ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu kohtumisel

Eesti välisminister Urmas Paet ütles täna, 6. juulil Genfis ÜRO Majandus-ja Sotsiaalnõukogu (ECOSOC - Economic and Social Council) kõrgetasemelisel kohtumisel peetud avakõnes, et kahjuks on tervisestandardid maailmas kaugel rahuldavast ning piisavalt heatasemeliste ja kättesaadavate tervishoiuvõimaluste tagamiseks on maailmas veel palju ära teha.

ECOSOCi asepresidendi esindajana toonitas Paet, et maailma tervishoiu arendamisel edasi jõudmiseks ning aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks tuleb arendada rahvusvahelist koostööd nii ÜRO allorganisatsioonides kui valitsuste, valitsusväliste organisatsioonide ja ettevõtete vahel.

Paet tõi oma kõnes näiteid ka maailmatervisealastest edumärkidest. „Kuigi Maailma Terviseorganisatsiooni ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide koostöös on õnnestunud vähendada laste suremust ja alatoitlust, edasi on astutud samm tuberkuloosi, HIV ja malaariaga võitlemisel, on olukord näiteks Sahaara aluses Aafrikas kaugel rahuldavast,“ ütles Paet. „Tervishoiuolukorra paranemine on jätkuvalt kõige keerulisem konfliktist haaratud ning ka kõrge HIV levikuga riikides,“ märkis Paet.

Paeti sõnul on paljudes riikides laste suremus jätkuvalt väga suur. „Sama puudutab sünnitajate ja vastsündinute suremust. Igal aastal sureb pool miljonit noort naist sünnitusel või raseduse alal. 99% neist traagilistest juhtumitest on arengumaades ja võiksid olla õigeaegse ravi ja abi korral välditavad,“ lisas Paet.

Rääkides maailma tabanud majanduskriisist, rõhutas välisminister Paet, et just arenguriikidele on majanduskriis suurema löögi andnud ning sealsed tervishoiusüsteemid veelgi suurema surve alla seadnud. „Tervishoiusüsteem ei ole pelk tervendamise vahend,“ ütles Paet. „Töötavad tervishoiusüsteemid on eeldus nii haiguste vältimiseks, sotsiaalseks turvalisuseks kui seeläbi üks esimesi eeldusi majandusarengule ja tootlusele,“ rõhutas Eesti välisminister, et maailma majanduskriis on tõstnud vajaduse tagada paremat tervishoidu senisest veelgi ilmsemaks.

Eesti poolt tehtavast tõi Paet esile tööd tervishoiusüsteemi arendamiseks Helmandi provintsis. „Meie kogemus Helmandis kinnitab, et ka ekstreemsemates tingimustes tegutsedes annavad pingutused kohalike inimeste tervishoiuvõimalustele tuntavaid tulemusi,“ rääkis Paet Eesti tervishoiuekspertide tööst Afganistanis.

Majandus- ja Sotsiaalnõukogu on ÜRO peamine majandus- ja sotsiaalküsimustega tegelev organ. ECOSOCi ülesandeks on edendada majandusarengut, inimõiguste kaitset ja rahvusvahelist koostööd erinevates sotsiaalvaldkondades ning koordineerida ÜRO eriagentuuride, programmide ja fondide tegevust. Nõukogu algatab või viib läbi uurimusi, annab soovitusi, valmistab ette konventsioone ning korraldab rahvusvahelisi konverentse. ECOSOCi 54 liikmesriiki valib ÜRO Peaassamblee.

Eesti liikmelisus ECOSOCis algas 1. jaanuaril 2009 ning kestab 3 aastat, kuni 31. detsembrini 2011. 15. jaanuaril 2009 valiti Eesti ÜRO peakorteris New Yorgis ECOSOCi asepresidendiks.

Lisainfot ECOSOCi kohtumise kohta Genfis leiab aadressilt: http://www.un.org/ecosoc/