Permanent Representation of Estonia to the UN :: Uudised http://un.estemb.org/est est http://blogs.law.harvard.edu/tech/rss WiseCMS 2.0 hille.lepp@vm.ee hille.lepp@vm.ee Mikser ÜROs: rahvusvaheline õigus peab olema nurgakiviks rahu ja julgeoleku tagamisel http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1495 Välisminister Sven Mikser osales eile, 17. mail New Yorgis ÜRO julgeolekunõukogu avatud debatil, mis keskendus rahvusvahelise õiguse rollile rahu ja julgeoleku tagamisel. Debatti juhtis Poola president Andrzej Duda. <br><br>„ÜRO Julgeolekunõukogu roll rahu ja julgeoleku tagamisel on olnud ainulaadne ja asendamatu. Tänapäeva muutunud maailmas peab julgeolekunõukogu suutma adekvaatselt reageerida kriisidele, mis on komplekssed, riikide ülesed ja mitmetahulised,“ ütles välisminister oma sõnavõtus. Mikser rõhutas, et kriiside lahendamisel peab ÜRO jääma rahvusvahelises õiguses sätestatu juurde ning iga riik peab sellele kaasa aitama.<br><br>„Rahvusvaheline õigus on meie jaoks eksistentsiaalse olemusega ning see peab olema nurgakiviks rahu ja julgeoleku tagamisel maailmas. Oleme valmis selle eest seisma,“ sõnas Mikser. „On kahetsusväärne, et reeglitel põhinevat maailmakorda seatakse kahtluse alla. Seda olulisem on julgeolekunõukogu roll rahvusvahelise õiguse eest seisjana,“ lisas ta. Välisministri sõnul vajab ka rahvusvaheline kriminaalõigus suuremat poliitilist toetust ja selleks peaks julgeolekunõukogu ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu koostöö olema tõhusam.&nbsp; &nbsp;<br><br>Mikser viitas samuti uute tehnoloogiate kasutamisele tänapäeva kriisides. „Eesti on seisukohal, et rahvusvahelist õigust tuleb kohandada ka kübervahendite kasutamisele juhul kui nad ohustavad rahu ja julgeolekut,“ rõhutas Mikser. <br><br>Välisminister kohtus New Yorgis ka ÜRO poliitikaosakonna uue juhi Rosemary A. DiCarloga, kellega arutati viimaseid arengud Gazas ning ühtlasi ka Süürias ja Ukrainas toimuvat. Eesti on alates eelmisest aastast ÜRO poliitikaosakonna üks toetajatest. &nbsp;<br><br>Välisministri sõnavõtu täistekst: www.un.estemb.org/statements_articles/aid-1494 <br><br>Lisainfo:<br>Sandra Kamilova<br>välisministeerium<br>avalike suhete osakond<br>5667 5362<br>press@mfa.ee <br><br> <div class="img"> <a href="http://un.estemb.org/static/files/091/un_17.05.jpg" target="_blank"><img style="padding:5px;border:0" src="http://un.estemb.org/static/files/091/t_un_17.05.jpg" /></a></div> Fri, 18 May 2018 17:08:25 GMT http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1495 Ratas arutas ÜRO peasekretäriga sõjalisi konflikte Süürias ja Ukrainas http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1491 New York, USA, 25. aprill 2018 – Peaminister Jüri Ratas märkis eilsel kohtumisel ÜRO peasekretär António Guterresega, et Süürias on esmatähtis teha lõpp rahva kohutavatele kannatustele, tagada humanitaarabi jõudmine abivajajateni ja inimeste turvaline naasmine koju.<br><br>„Süüria kriisile poliitilise lahenduse leidmine on väga keeruline, kuid selle poole tuleb püüelda. Koletu keemiarelva kasutamine süütute inimeste peal vajab erapooletut ja sõltumatut uurimist. Inimsusevastaste kuritegude toimepanijad tuleb vastutusele võtta,“ rääkis Ratas.<br><br>Eesti on seni andnud Süüriale 7 miljonit eurot humanitaarabi. Sellel ja järgmisel aastal on plaanis panustada lisaks 1,3 miljonit eurot sealsete inimeste humanitaarvajaduste leevendamiseks ning Süüria pagulaste eluolu parandamiseks Liibanonis, Jordaanias ja Türgis. Lisaks on Eesti võtnud alates 2015. aastast vastu 173 Süüria pagulast.<br><br>Ida-Ukrainas on konflikt otseselt mõjutanud viie miljoni inimese elu. Neist umbes 3,8 miljonit vajab igapäevaseks toimetulekuks humanitaarabi ning sisepõgenikke on ligikaudu 1,6 miljonit.<br><br>„Ukrainal ja Ukraina inimestel on õigus nõuda vankumatult oma territoriaalse terviklikkuse taastamist ja suveräänsuse austamist. Eesti jätkab igakülgset Ukraina toetamist,“ kinnitas Ratas. „Esmatähtis on tagada rahu ja inimeste turvalisus. Kahjuks on praegu vaenutegevus Ida-Ukrainas raugemise asemel hoogustunud ning humanitaarolukord jätkuvalt äärmiselt tõsine. Maailm ei tohi Ukrainas toimuva ning süütute inimeste kannatustega leppida,“ toonitas peaminister.<br><br>Ukraina on olnud Eesti arengukoostöö prioriteet juba ligi 20 aastat. Alates 1998. aastast on Eesti toetanud Ukraina arengut 11 miljoni euroga ning mullu oli töös üle 40 projekti.<br><br>Ratas kohtus New Yorkis ka Gambia president Adama Barrow ja Kesk-Aafrika Vabariigi president Faustin-Archange Touadéraga. Ratas kinnitas kohtumistel, et Eesti on valmis toetama nii Gambia kui ka Kesk-Aafrika Vabariigi reforme ja arengut, jagades oma e-valitsemise kogemusi. Peaminister tutvustas ühtlasi Eesti eesmärke ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks kandideerimisel aastateks 2020-2021. <div class="img"> <a href="http://un.estemb.org/static/files/031/ratas_guterres.jpg" target="_blank"><img style="padding:5px;border:0" src="http://un.estemb.org/static/files/031/t_ratas_guterres.jpg" /></a></div> Wed, 25 Apr 2018 14:35:11 GMT http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1491 Peaminister Ratas ÜROs: meie peamine siht on konfliktide ja kriiside ärahoidmine http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1490 New York, USA, 24. aprill 2018 – Peaminister Jüri Ratas tõdes täna ÜRO kõrgetasemelisel rahuloome kohtumisel, et rahu saavutamine ja seejärel säilitamine on küll ääretult oluline, kuid siiski tagajärgedega tegelemine. Selleks, et maailm muutuks turvalisemaks ja paremaks paigaks, tuleb Ratase sõnul keskenduda senisest tõhusamalt konfliktide ja kriiside algpõhjuste lahendamisele.<br><br>„Vägivaldseid konflikte põhjustavad peamiselt ebavõrdsus ning poliitiline, sotsiaalne või majanduslik tõrjutus,“ rääkis Ratas täna ÜRO kõrgetasemelisel rahuloome kohtumisel. „Seetõttu saab püsivat rahu saavutada vaid demokraatliku valitsemise, õigusriigi, inimõiguste kaitsmise ning läbipaistvate ja vastutust kandvate riigiasutuste kaudu,“ kõneles peaminister.<br><br>Ratas lisas, et samuti on oluline mõista naiste ja noorte kandvat rolli rahu hoidmisel. Naiste ja laste õigused ning neile hariduses, tööelus ja ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine on Eesti välispoliitika üks peamisi inimõigusalaseid prioriteete.<br><br>Eesti osaleb praegu kolmel ÜRO rahuvalvemissioonil ning oli eelmisel aastal ÜRO rahuloomekomisjoni (PBC - Peacebuilding Commission) liige. Eesti toetab iga-aastaselt ÜRO rahuloomefondi (PBF - Peacebuilding Fund) 75 000 euroga. Fondi toel viib ÜRO ellu projekte 20-30 riigis, nende seas Aafrikas Saheli piirkonnas, Libeerias, Lõuna-Sudaanis jne. Peamisteks eesmärkideks on rahulepete elluviimise, konfliktide rahumeelse lahendamise, majanduse taastumise ning riigistruktuuride loomise toetamine.<br><br>Peaminister kohtub täna eraldi ÜRO peasekretär António Guterresega, kellega arutab konflikte ja humanitaarkriise Süürias ja Ukrainas. Kohtumised on plaanis ka Gambia president Adama Barrow ning Kesk-Aafrika Vabariigi president Faustin-Archange Touadéraga.<br><br>Peaministri sõnavõtt: http://www.un.estemb.org/statements_articles/aid-1489<br><br>Täpsem teave ÜRO rahuloome ja kestliku rahu kohtumisest: https://www.un.org/pga/72/event-latest/sustaining-peace/.<br><br>Fotod: https://www.dropbox.com/sh/4r94sxox4ce7la5/AABDH38IU1hKMunLbpGEQ9gZa?dl=0<br><br>Lisainfo<br>Valitsuse kommunikatsioonibüroo<br>press[at]riik[dot]ee<br>valitsus.ee<br><br> <div class="img"> <a href="http://un.estemb.org/static/files/090/ratas_at_sustainin_peace_high-level_meeting.jpg" target="_blank"><img style="padding:5px;border:0" src="http://un.estemb.org/static/files/090/t_ratas_at_sustainin_peace_high-level_meeting.jpg" /></a></div> Tue, 24 Apr 2018 16:07:04 GMT http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1490 Eesti peaminister osaleb New Yorgis kõrgetasemelisel rahuloome kohtumisel ja kohtub ÜRO peasekretäriga http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1487 Peaminister Jüri Ratas siirdub täna, 23. aprillil visiidile USA-sse New Yorki, kus peab homme, 24. aprillil kõne ÜRO peaassamblee presidendi Miroslav Lajčáki kõrgetasemelisel rahuloome ja kestliku rahu kohtumisel. Lisaks kohtub Ratas ÜRO peasekretär António Guterresega.<br><br>ÜRO on viimaste aastate jooksul analüüsinud seniseid organisatsiooni tegevusi rahuloomes ja kestliku rahu saavutamisel. Homme toimub sel teemal PGA kõrgetasemeline kohtumine, kus arutatakse, kuidas paremini ennetada konflikte, tõsta rahuloome tegevuste rahastust ja tõhustada ÜRO tööd sellel alal.<br><br>Eesti osaleb aina enam ÜRO rahuloome tegevustes ning oli eelmisel aastal rahuloomekomisjoni liige. Eesti toetab iga-aastaselt ÜRO rahuloomefondi&nbsp; 75 000 euroga alates 2013. aastast.<br><br>Täpsem teave kohtumisest ja ülekanne: https://www.un.org/pga/72/event-latest/sustaining-peace/. <br><br>Peaminister kohtub New Yorgis ka ÜRO peasekretär António Guterresega, kes on nimetanud konfliktide ennetamist ÜRO kõige tähtsamaks eesmärgiks. Kohtumised on plaanis ka Gambia president Adama Barrow’ga ning Kesk-Aafrika Vabariigi president Faustin-Archange Touadéraga.<br><br>193 riiki ühendav ÜRO tegeleb rahu, julgeoleku, arengu ja inimõiguste tagamisega maailmas. Eesti on organisatsiooni aktiivne liige ning kandideerib julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastateks 2020-2021.<br><br>Lisainfo<br>Valitsuse kommunikatsioonibüroo<br>press[at]riik[dot]ee<br>valitsus.ee Mon, 23 Apr 2018 16:58:50 GMT http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1487 ÜRO tunnustas Eestit panuse eest Daesh´ist vabastatud alade demineerimisse http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1479 Täna, 4. aprillil tähistab maailm rahvusvahelist miinivastase tegevuse päeva, mille puhul tunnustas ÜRO vabatahtlik usaldusfond miinide ja plahvatamata lõhkekehade demineerimiseks (UNMAS) Eestit panuse eest Iraagi ja Süüria Daesh´ist vabastatud alade demineerimisse. <br><br>“Meil on väga hea meel, et Eesti on otsustanud oma panust suurendada. See on suureks toeks UNMASi tegevusele ning aitab paremini koordineerida usaldusfondi tööd ja korraldada kriisijärgse olukorra leevendamist,” sõnas UNMAS-i Iraagi suuna programmijuht Pehr Lodhammar. Eesti eraldas käesoleva aasta veebruaris UNMAS-ile täiendavad 24 000 eurot. Kokku on Eesti aastatel 2016-2018 panustanud Iraagi ja Süüria Daesh´ist vabastatud alade demineerimisse 73 000 eurot.<br><br>„Demineerimine on väga vajalik, aga kallis tegevus ning nõuab rahvusvahelist koostööd,“ sõnas välisminister Sven Mikser, kinnitades et Eesti jätkab UNMASi tegevuse toetamist ka edaspidi. „UNMASi tegevus aitab taastada konfliktialadel turvalist keskkonda ning võimaldab lahkuma sunnitud inimestel tagasi pöörduda,“ sõnas ta. <br><br>Välisminister rõhutas ka kohalike elanike teadlikkuse tõstmise&nbsp; ning miiniohvrite abistamise olulisust ning tunnustas UNMASi nende pühendumuse eest antud tegevuste läbiviimisel. <br><br>Välisministeerium on alates 2004. aastast annetanud UNMASile 160 000 eurot, olles sellega üks Ida- ja Kesk-Euroopa regiooni suurimaid panustajaid.<br><br>*UNMAS ehk United Nations Mine Action Service, lisainfo www.mineaction.org/unmas <br><br>UNMASi pressiteade: http://www.uniraq.org/index.php?option=com_k2&amp;view=item&amp;id=8807:estonia-renews-its-assistance-to-rehabilitation-and-reconstruction-efforts-through-support-to-explosive-hazard-response&amp;Itemid=605&amp;lang=en<br><br>Lisainfo:<br>Sandra Kamilova<br>välisministeerium<br>avalike suhete osakond<br>5667 5362<br>press@mfa.ee <br><br> Wed, 04 Apr 2018 14:40:30 GMT http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1479 Kaitseminister Luik ÜROs: rahuvalvajaid ohustavad küberründed http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1475 Eesti kaitseminister Jüri Luik kohtus täna, 29. märtsil New Yorgis ÜRO rahuvalveküsimuste asepeasekretäri Jean-Pierre Lacroix’ga, ÜRO poliitikaküsimuste abipeasekretäri Miroslav Jenča’ga ning osales ÜRO rahuvalvesse suurimate panustajate riikidega toimunud kohtumisel.<br><br>Kohtumisel ÜRO rahuvalvesse suurimate panustajate riikidega arutas minister Luik ÜRO rahuvalve operatsioonide läbiviimise sõlmprobleeme ning tutvustas Eesti eesmärke ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks kandideerimisel.<br>&nbsp; <br>Luige sõnul oleks Julgeolekunõukogu mittealalise liikmena Eesti üks eesmärke panna rohkem rõhku kriisiennetusele ÜRO poolt, mis säästaks ressursse ja inimelusid.<br>&nbsp; <br>Samuti tõi Luik välja, et rahuvalvemissioonide läbiviimisel on oluline anda missiooni juhtidele selged sõjalised jõukasutamisreeglid, mis kaitsevad järjest keerulisemas julgeolekuolukorras ÜRO sinikiivreid ja võimaldavad kaitsta ka kohalikke tsiviilelanikke. <br><br>Luik rõhutas vajadust kasutada ulatuslikumalt innovaatilisi lahendusi rahu ja julgeoleku tagamisel.&nbsp; "Tänasel päeval on rahvusvahelised operatsioonid küberrünnete poolt haavatavad, ka ÜRO kontekstis peame selleks paremini ette valmistuma," lausus ta.<br><br>Kohtumistel ÜRO rahuvalveküsimuste asepeasekretäri Jean-Pierre Lacroix’ ning poliitikaküsimuste abipeasekretäri Miroslav Jenča’ga rõhutati ühiselt vajadust pöörata suuremat tähelepanu ÜRO rahuvalvajate julgeoleku tagamisele operatsioonidel.<br><br>Kohtumistel oli kõne all ka ÜRO rahuvalve reform ja edasised sammud bürokraatia vähendamiseks ning suurema vastutuse delegeerimine missioonijuhtidele kriisipiirkondades. <br>&nbsp; Thu, 29 Mar 2018 20:16:40 GMT http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1475 Kaitseminister Luik ÜRO julgeolekunõukogu avatud debatil: ÜRO rahuvalvet tuleb kaasajastada http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1474 Kaitseminister Jüri Luik ütles täna, 28. märtsil toimunud ÜRO Julgeolekunõukogu rahuvalvemissioonide tõhustamise teemadele keskendunud avatud debatil New Yorgis, et ÜRO seniseid rahuvalvemissioonide läbiviimise põhimõtteid tuleb kaasajastada. Uues julgeolekukeskkonnas pole selgeid eraldusjooni, tihti on tegu pigem rahuloome kui -valvega.<br><br>„Seejuures tuleb tõdeda, et võrreldes teiste kriisikolletes läbiviidavate missioonidega, on ÜRO rahuvalveüksused sageli ebapiisavalt varustatud ja ettevalmistatud,“ lausus Luik.<br><br>Kahepoolse kohtumise järel ÜRO asepeasekretäri operatsioonide toetuse küsimustes Atul Khare’ga lausus Luik, et rahuvalvemissioonide edukaks läbiviimiseks peaksid Julgeolekunõukogu mandaadid olema realistlikumad ja konkreetse kriisi eripära arvestavad.<br><br>Ta ütles, et kasuks tuleks ka suurema otsustusõiguse andmine kriisipiirkonnas kohapeal olevatele üksuste juhtidele, kelle soovitustega võiks enam arvestada ka mandaatide koostamisel.<br><br>Eesti osaleb praegu kolmel rahuvalvemissioonil – UNIFIL Liibanonis, UNTSO Lähis-Idas ja MINUSMA Lääne-Aafrikas – kokku 44 tegevväelasega.<br><br>„Stabiilne ja rahumeelne rahvusvaheline julgeolekukeskkond on Eesti jaoks ülioluline. Seetõttu oleme rahuvalvemissioone alati tõsiselt võtnud ning neid vastavalt võimalustele toetanud,“ lisas Luik.<br><br>Kaitseminister Luik kohtus kahepoolselt ka Elevandiluuranniku kaitseministri hr Hamed Bakayoko'ga arutamaks ÜRO Julgeolekunõukogu teemasid. Minister Bakayoko tervitas Eesti tulevast panust Prantsusmaa juhitud operatsioonil Barkhane.<br><br>Lisaks pidas Luik täna Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudis kõne teemal Euroopa julgeoleku olukorrast käesoleval sajandil.<br><br>Homme kohtub Luik kahepoolselt ÜRO rahuvalveküsimuste asepeasekretäri Jean-Pierre Lacroix’ga ning ÜRO poliitikaküsimuste abipeasekretäri Miroslav Jenčaga.<br><br>Ministri sõnavõtu täistekst: http://www.un.estemb.org/statements_articles/aid-1472<br> Wed, 28 Mar 2018 12:29:24 GMT http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1474 ÜRO arenguprogramm on huvitatud Eesti e-valitsemise ekspertiisist http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1463 Välisminister Sven Mikser kohtus kolmapäeval, 7. märtsil New Yorgis ÜRO arenguprogrammi (UNDP) juhi Achim Steineriga, kellega arutati digilahenduste olulisust ÜRO kestliku arengu eesmärkide (SDG) saavutamisel.<br><br>„Eesti on olnud ÜRO arenguprogrammi doonoriks juba pea 20 aastat ning me soovime olla aktiivsed panustajad ka edaspidi,“ sõnas välisminister Mikser kohtumisel UNDP juhiga. „Eesti usub, et digitaalsed lahendused peavad olema ÜRO tegevuste lahutamatuks osaks, kuna nende laialdane kasutamine aitab kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele,“ rõhutas ta. <br><br>„ÜRO arenguprogramm tunneb suurt huvi Eesti IT- ja digilahenduste vastu ning oleme Eesti kogemusi e-valitsemine vallas ÜRO-ga juba jaganud,“&nbsp; ütles Mikser. „Potentsiaali on aga rohkemaks ning kindlasti soovime koostööd veelgi süvendada,“ lisas ta. Välisminister tõstatas kohtumisel ka võimaliku ühise e-valitsemise teemalise kõrvalürituse korraldamise ÜRO peaassamblee avanädala raames.<br><br>Välisminister kohtus ka ÜRO eriesindajaga rändeküsimustes Loiuse Arbouriga, kellega kõneldi globaalse rände hetkeseisust.<br><br>Mikser väljendas heameelt Euroopa edasimineku üle rändekriisiga tegelemisel. „Euroopasse jõudis 2017. aastal üle kahe korra vähem ebaseaduslikke sisserändajaid kui 2016. aastal ning lausa kuus korda vähem kui aastal 2015,“ sõnas välisminister. „Peame samas meeles pidama, et migratsioon on globaalne probleem, mis vajab globaalseid lahendusi.<br><br>Koordineeritud koostööd rahvusvahelisel tasandil on vaja tugevdada,“ sõnas ta, viidates ÜROs läbiräägitavale ülemaailmsele ränderaamistikule.<br><br>Fotod: https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/39965598794/in/album-72157692421822231/<br><br>Lisainfo:<br>Sandra Kamilova<br>välisministeerium<br>avalike suhete osakond<br>press@mfa.ee<br>+372 56675362 Thu, 08 Mar 2018 15:49:45 GMT http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1463 Välisminister Mikser külastas UNIFIL-i rahuvalveoperatsiooni Lõuna-Liibanonis http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1459 Mon, 19 Feb 2018 22:15:10 GMT http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1459 Keskkonnaminister Kiislerist sai esimene ÜRO keskkonnaüksust juhtiv eestlane http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1442 Keskkonnaminister Siim Kiisler valiti täna ÜRO keskkonnaassamblee presidendiks. Sellega on Kiisler esimene eestlane, kes kunagi ÜRO keskkonnaüksust juhtinud.<br><br>ÜRO Keskkonnaassamblee on kõrgeim maailma keskkonnaküsimuste üle otsustav organ, mis koguneb igal paaritul aastal Keenias, Nairobis. Keskkonnaassamblee presidendina vastutab Kiisler strateegiliste ja poliitiliselt oluliste keskkonnaotsuste ettevalmistamise eest. Samuti juhib ÜRO keskkonnaassamblee uus president 2019. aasta märtsis toimuvat kõrgetasemelist kohtumist.<br><br>"Eesti valiti uueks presidendiriigiks, kuna meie ametnikud on teinud eesistumise ajal silmapaistvat tööd ja ka selle aasta ÜRO keskkonnaassamblee ajal Euroopa Liitu väärikalt ja efektiivselt juhtinud," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.<br><br>Ametipulga täna Kiislerile üle andnud eelmine president ja Costa Rica keskkonnaminister Edgar Gutiérrez ütles: „Olen õnnelik, et uus president tuleb just Eestist, sest Eestil on tugev keskkonnaminister, kelle taga on tugev meeskond.“<br><br>Uut ÜRO keskkonnaassamblee presidenti õnnitles ka Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoriaadi juht Daniel Calleja Crespo: „Mul on hea meel, et Euroopa Liidu riik juhib assambleed ning olen veendunud, et Eesti juhtimisel on see kindlates kätes.“<br><br>Täna lõppeva kolmanda keskkonnaassamblee tulemuseks on 11 konkreetset otsust keskkonna parandamiseks,&nbsp; mis annavad aluse järgmiste aastate ÜRO keskkonnaprogrammi tööle.<br><br>Näiteks pinnasereostuse vähendamiseks tuleb ÜRO keskkonnaprogrammil koostada 2019. aastaks pinnasereostuse raport, mis analüüsiks muu hulgas ka selle mõju tervisele. Õhureostuse vähendamiseks tuleb luua riiklikke metaani vähendamise strateegiaid, vähendada tahkete osakeste heitkoguseid ja kasutada puhtamaid kütuseid. Euroopa Liidu esitatud resolutsioon keskendus sellele, kuidas vähendada keskkonnast tulenevaid terviseriske. Kuna pestitsiidide ja väetiste kasutamine ning mikroobidevastane residentsus koormavad keskkonda üha enam, tuleb 2019. aastaks teha ka&nbsp; nende mõjude raport.<br><br>ÜRO keskkonnaassamblee (UNEA) on ÜRO üksus, mis tegutseb ÜRO Peaassamblee juures. Assamblee peamiseks eesmärgiks on integreerida keskkonnakaalutlused paremini ÜRO otsustesse.<br><br>ÜRO&nbsp; Keskkonnaprogramm (UNEP) on rahvusvaheline organisatsioon ja olulisim eestkõneleja maailma keskkonnaküsimustes. See on 1972. aastal ellu kutsutud selleks, et edendada riikidevahelist koostööd säästva arengu ülemaailmseks elluviimiseks. Samuti tegeleb UNEP üleilmsete keskkonnaprobleemidega, milleks on kliimamuutused, õhusaaste, merereostus jms. Wed, 06 Dec 2017 15:29:15 GMT http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1442 Kiisler ÜRO keskkonnaassambleel: Eesti võitleb reostuse vastu innovatsiooniga http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1436 Täna, 5. detsembril algas Keenias, Nairobis ÜRO keskkonnaassamblee kõrgetasemeline osa, kus Eesti eest tegi avakõne keskkonnaminister Siim Kiisler.<br><br>Oma sõnavõtus tõi Kiisler välja selle, milliseid lahendusi näeb Eesti keskkonnaassamblee tänavuse peateema – reostuse – vastu võitlemiseks. Lisaks andis iga riik ka konkreetseid lubadusi, kuidas keskkonna kahjustumist peatada.<br><br>Eesti on üks Euroopa Liidu kõige ressursimahukamaid riike, mistõttu panustab Eesti just nende arukale kasutamisele. See kajastus ka Eesti antud kahes lubadustes. Esimese lubadusena nimetas keskkonnaminister ringmajanduse tegevuskava, mis töötatakse välja 2020. aastaks ning mis aitab viia Eesti üle lineaarselt majandusmudelilt ringmajandusele. Teisena tõi Kiisler välja ettevõtetele pakutavad finantstoetuskavad. Nende eesmärk on pakkuda ettevõtjaile tuge ja võimalusi&nbsp; investeerida ressursitõhusatesse lahendustesse, mis hõlmavad teadlikkuse tõstmist, koolitusi ja tegevuste analüüsi.<br><br>„Parim viis reostuse likvideerimiseks on seda ennetada. Usun, et uuenduslikud lahendused ja ärimudelid, nagu näiteks jagamismajandus, on selle peamised vahendid,“ Kõnes rõhutas Kiisler ka elulaadi muutmise ja teadlikkuse tõstmise vajadust. „Siin on kodanikuühiskonnal oluline roll, ennekõike sõna levitamises ja kaasamises.“ Konkreetse näitena tõi keskkonnaminister välja Eestis 2008. aastal&nbsp; algatatud "Teeme Ära!" kampaania, mis on nüüdseks levinud juba üle maailma.&nbsp; „Järgmise aasta 15. septembril toimubki juba üleilmne koristuspäev, kus talgulisi onn150st riigist. See on maailma suurim positiivne keskkonnategu, mis kodanike poolt algatatud,“ ütles Kiisler ning kutsus kohapealseid riike üles toetama „Lets do it World“ algatusi.<br><br>Veel tutvustas Kiisler keskkonnaministritele ja riigipeadele üle maailma ka Eesti tehnoloogilisi edulugusid. „Eestis on väga tugev start-up keskkond ning me oleme digitaalsete lahenduste usku,“ lausus Kiisler. „Nutikad e-lahendused aitavad kaasa nii teenuste läbipaistvusele kui ka ökoinnovatsiooni arengule. Saavutatud ressursitõhususega kaasneb nende lahendustega kasu nii inimestele, ettevõtjatele kui ka keskkonnale.“<br><br>Lõpetuseks tõi keskkonnaminister välja ka looduspõhised lahendused, mis ei too kasu vaid inimeste tervisele, vaid vähendavad ka reostust ja säilitavad bioloogilist mitmekesisust.<br><br>„Me elame huvitaval ajal - mida suuremad on väljakutsed, seda paremad on võimalused. Me ei tohi jääda kinni probleemidesse, vaid peame nägema võimalusi neist väljatulemiseks. Usun kindlalt, et ülemaailmne ambitsioon ja koostöövalmidus pole kunagi varem olnud nii kõrged.“ lõpetas Kiisler oma sõnavõtu.<br><br>Kolmas keskkonnaassamblee toimub 4.-6. detsembril Keenias, Nairobis. Üritus käsitleb reostust nii selle kõige üldisemas plaanis, kuid keskendub eraldi ka konkreetsetele reostusliikidele – õhusaaste, mereprügi, ohtlikud ained jne.<br><br>Nairobi kohtumise tulemusena sünnib poliitiline deklaratsioon reostuse kohta, mis on seotud säästva arengu eesmärkidega. Samuti oodatakse liikmesriikide otsuseid selle kohta, kuidas erinevate reostustega edasi tegeletakse. Selguvad ka, millised on valitsuste, erasektori, organisatsioonide vabatahtlikud teod planeedi reostuskoormuse vähendamiseks. Tue, 05 Dec 2017 18:51:24 GMT http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1436 Ratas Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu tippkohtumisel: peame investeerima noori paeluvatesse majandusharudesse http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1433 Elevandiluurannik, Abidjan, 29. november 2017 – “Meie noored väärivad valitsuste toetust, et nende elu oleks parem. Määrav on toetada investeeringuid digimajandusse ja teistesse majandusharudesse, mis paeluvad noori ning tagavad neile töökohad. Kõige enam võimalusi selleks pakub eraettevõtlus, eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtted. Oluline on leida võimalusi nende loomise toetamiseks, seda nii Aafrikas kui ka Euroopas,” märkis peaminister Jüri Ratas juhatades sisse Euroopa ja Aafrika riigijuhtide arutelu, kuidas luua majanduslikke võimalusi noortele. <br><br>„Digimajandus pakub uusi väljavaateid majanduskasvuks. Kui noored näevad, et neil on kodumaal võimalused arenguks, ühiskonnaelus osalemiseks, karjääriks ja turvaliselt pere loomiseks, kahaneb ka parema elu otsinguil inimeste tung Euroopasse,“ leidis Ratas. Peaminister lisas, et investeerimine peab algama juba koolist, kus tüdrukutele ja poistele tuleb luua võrdsed võimalused hariduse omandamiseks juba algtasemel.<br><br>Peaministri sõnul panustab Aafrika aina enam majanduskasvu ja uuendustesse, kuid need pingutused kannavad vilja vaid siis, kui valitseb rahu ja stabiilsus. „Aafrika on Euroopale väga oluline naaber. Kõik, mis juhtub Aafrikas, mõjutab Euroopat ja vastupidi. Aafrika Liidu plaan vaigistada Aafrikas relvad 2020. aastaks on kindlasti vajalik samm rahu, stabiilsuse ja leppimise suunas,“ ütles Ratas.<br><br>Ratase hinnangul pakub täna alanud viies Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu tippkohtumine väärtuslikku võimalust kahe kontinendi partnerluse uuendamiseks ja tihendamiseks. Tippkohtumisel osaleb 83 riigijuhti Euroopast ja Aafrikast, Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu institutsioonide esindajad, mittetulundusühendused ja ettevõtjad.<br><br>Peaministri sõnul ootavad ees kõige keerulisemad läbirääkimised rände ja julgeoleku küsimustes. „Ühelt poolt tuleb takistada ebaseaduslikku rännet Euroopasse ja ebaseaduslikult Euroopasse tulnud inimesed turvaliselt tagasi koju saata. Teisalt tuleb luua seaduslikud rändeteed ja kaitset vajavad inimesed vastu võtta. Euroopa ei tohiks kedagi hätta jätta, kuid me saame olukorda lahendada vaid koos riikidega, kust inimesed praegu lahkuvad,“ ütles peaminister.<br><br>Tippkohtumise ajal kohtub peaminister mitmete Aafrika liidritega. Täna on kavas kohtumised Seišellide, Alžeeria, Mauritiuse, Nigeri, Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Sambia juhtidega. Wed, 29 Nov 2017 18:09:57 GMT http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1433 Peaminister Ratas kohtus Abidjanis 42 Aafrika riigi esindajaga http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1432 Elevandiluurannik, Abidjan, 30. november 2017 – Peaminister Jüri Ratas kohtus Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu tippkohtumise ajal 42 Aafrika riigi esindajaga, et rääkida Eesti kandideerimisest ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. Lisaks kohtus Ratas eraldi pikemalt 7 riigi esindajaga ning Aafrika Liidu komisjoni esimehe Moussa Faki Mahamatiga.<br><br><br>„Aafrika riigid on väga hästi kursis Eesti e-valitsemise ja digiühiskonnaga. Nad soovivad Eesti kogemustest õppida ja sõlmida kontakte nii riikide vahel kui ka Eesti ettevõtjatega. Riigijuhid mõistavad samas, et areng ja majanduskasv algab inimestest ja haridusest, uute töökohtade loomisest. Loodan, et saame siingi kogemusi jagada ja koostööd teha,“ ütles peaminister.<br><br>Lisaks e-valitsemisele, küberjulgeolekule ja haridusele kõneldi kohtumistel viisavabaduse võimalustest, põllumajandustoodete ekspordist, töötleva tööstuse arendamisest, võitlusest kliimamuutustega, keskkonnakaitsest, terrorismivastasest võitlusest ning turismist ja kahepoolsetest suhetest.<br><br>Pikemalt kohtus peaminister eraldi Senegali president Macky Salliga, Alžeeria peaminister Ahmed Ouyahiaga, Gambia asepresident Fatoumata Tambajangiga, Mauritiuse peaminister Pravind Kumar Jugnauthiga, Namiibia asepeaminister Netumbo Nandi-Ndaitwahiga, Sambia välisministri kohusetäitja Nkandu Louga, Seišellide asepresident Vincent Meritoniga ning Aafrika Liidu komisjoni esimehe Moussa Faki Mahamatiga.<br><br>Täna õhtul sõidab peaminister Ratas Elevandiluurannikult edasi Ghanasse, kus ta kohtub Ghana presidendi Nana Addo Dankwa Akufo-Addoga, Euroopa Liidu arenguvolinik Neven Mimica ja Euroopa Liidu saadikutega ning MTÜ Mondo esindajatega. Lisaks tutvub peaminister Eesti arengukoostöö tulemustega ning toetab visiiti saatvaid ettevõtjaid ärikontaktide loomisel. Äridelegatsiooni reisi korraldab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Thu, 30 Nov 2017 18:13:04 GMT http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1432 Välisministeeriumi asekantsler Väino Reinart: EL-Aafrika digikoostöö muutub aina olulisemaks http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1431 27. novembril korraldas välisministeerium EL Nõukogu eesistujariigina Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu ärifoorumil Abidjanis paneelarutelu, mille keskmes oli mõlema ühenduse liikmesriikide e-riigi lahenduste-alane koostöö. Arutelu käigus tõdeti, et erinevad e-valitsemise lahendused aitavad riigi ärikliima muuta konkurentsivõimelisemaks ja investeerimissõbralikumaks. Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu suhetes peaks seetõttu aina enam arvesse võtma ning kasutama neid võimalusi, mida pakuvad kaasaegsed digitaalsed lahendused.<br><br>Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö asekantsler Väino Reinart tõi arutelu sisse juhatades esile, et digitaalsus kui Eesti EL Nõukogu eesistumise peamine prioriteet on ka EL suhetes partnerriikidega aina olulisemal kohal. „Digitaalsete lahenduste väljatöötamisega tegeldakse kõikjal maailmas ning alati on üksteiselt midagi uut ja põnevat õppida. Hea on kuulata ka oma Aafrika partnerite kogemusi ning juba olemasolevaid digitaalseid teenuseid üheskoos veelgi paremaks muuta,“ ütles Reinart. Asekantsleri sõnul aitavad digilahendused kaasa parema ja investeeringutesõbraliku ettevõtluskeskkonna loomisele.<br><br>Paneelarutelul osalesid Euroopa Komisjoni rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi peadirektor Stefano Manservisi, Namiibia peaministribüroos digitaalsete lahenduste eest vastutav Melanie S. Tjijenda ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni liidu nimel NetGroupi tegevjuht Priit Kongo.<br><br>EL-Aafrika Liidu tippkohtumine toimub Abidjanis, Elevandiluurannikul (Cote d´Ivoire) 29.-30.11.2017. Tippkohtumise nädalal toimuvatel üritustel, sh ärifoorumil ja ministrite kohtumisel on ligikaudu 5300 osalejat, nende hulgas 83 riigipead (55 AL ja 28 EL liiget), samuti Aafrika Liidu komisjoni, Euroopa Komisjoni, rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide ning MTÜ-de esindajad ja sajad ettevõtjad. Tippkohtumisel arutatakse Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu ning nende liikmesriikide suhete tulevikku, silmas pidades eriti noorte olukorda. Seekordse tippkohtumise peateema „Investeerides noortesse jätkusuutliku tuleviku nimel“ arutelud on jagatud erinevateks teemadeks, nagu majanduslikud võimalused, ränne ja mobiilsus, rahu ja julgeolek ning valitsemine.<br><br>Fotod: https://flic.kr/s/aHskxTFouk<br>Ärifoorum: https://www.euafrica-businessforum.com/en<br>Tippkohtumine: http://www.sommetuaue2017.ci/<br>Twitter: #EABF2017<br><br><br>Lisainfo:<br><br>Karin Kaup-Latõnin<br>Nõunik<br>Poliitikaosakond<br>Välisministeerium<br>Tel: +372 5306 9264<br><br><br>Tiina Maiberg<br>Välisministeerium<br>Islandi väljak 1<br>15049 Tallinn<br>Tel: +372 6377 253<br>Mob: +372 53 008 703<br>www.vm.ee<br>@TiinaMaiberg Tue, 28 Nov 2017 18:13:47 GMT http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1431 Luik: ÜRO rahuvalve vajab kiiret ja paindlikku reageerimisvõimekust http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1423 Ligi 80 riigi ja organisatsiooni esindajad kogunesid sel nädalal Vancouveris, et arutada ÜRO rahuvalvemissioonide, nendega seotud väljakutsete, võimelünkade ja uute lahenduste üle.<br><br>Kaitseminister Jüri Luik esindas ÜRO rahuvalvekonverentsil eesistujana Euroopa Liitu ning osales arutelus, mis keskendus eelhoiatusele ja ÜRO võimalustele reageerida kriisisituatsioonidele tõhusamalt.<br><br>Kaitseminister Luik tõi arutelus välja, et Euroopa Liidu ja ÜRO ühine prioriteet on kiire reageerimine kriisipiirkondades ning just sellega saab Euroopa Liit panustada. “Näitena koostööst saab tuua rahuvalvemissiooni Kesk-Aafrika Vabariigis, kus kriisi eskaleerudes alustas piirkonna toetusega Euroopa Liit ning hiljem anti missioon üle ÜRO-le,” ütles Luik.<br><br>Konverentsil tõdeti, et seoses julgeolekuolukorra muutumisega maailmas on muutumas ka rahuvalve olemus ja kriisiolukordadele tuleb kiiremini ning tõhusamalt reageerida.<br><br>Ühe lahendusena ÜRO võimelünkade vähendamiseks ja rahuvalvemissioonide tõhusamaks läbiviimiseks nähakse ka liikmesriikide suuremat koostööd, mille raames on riikidel võimalus jõukohaste võimetega panustada.<br><br>Mitmed liikmesriigid andsid konverentsil ka teada, et suurendavad panustamist ÜRO rahuvalvemissioonidesse, seda nii sõjalise transpordi, eelhoiatuse kui ka väljaõppe alal.<br><br>“Üks väljakutseid, mille ees ÜRO seisab, on suur bürokraatia, mis raskendab kriisiolukordadele kiirelt ja paindlikult reageerimist. Samuti on selge, et kriisid ei teki tühja koha pealt ja ÜRO peab rohkem tegelema algpõhjustega, et vältida kriiside eskaleerumist,” sõnas Jüri Luik. <br><br>Konverentsil oli oluline teema ka tsiviilisikute kaitse kriisipiirkondades ja naisrahuvalvajate suurem kaasamine missioonidele, et võidelda kriisipiirkondades naiste vastu suunatud vägivallaga.<br><br>Samuti rõhutati uute tehnoloogiate kasutamise vajadust ja eelhoiatussüsteemide parandamist rahuvalveüksuste endi kaitsmiseks.<br><br>Kaitseminister Jüri Luik kohtus Vancouveris ka Rwanda, Sambia, Tansaania, Uganda ja Ghana kaitseministritega, et arutada Eesti kandidatuuri ÜRO julgeolekunõukokku aastateks 2020–2021.<br><br>Kaitseminister osaleb sel nädalal ka Kanadas, Halifaxis toimuval&nbsp; julgeolekufoorumil, kus räägib küberjulgeolekust.<br><br>Lisainfo: Susan Lilleväli, 58667113, susan.lillevali@kaitseministeerium.ee<br><br> Wed, 15 Nov 2017 17:42:20 GMT http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1423 Presidendi avaldus julgeolekunõukogu avatud arutelul ÜRO rahuvalve reformi üle http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1397 Austatud president!<br><br>Tänan Teid tänase avaliku arutelu korraldamise eest. Ka Eesti ühineb Euroopa Liidu avaldusega.<br><br>Toetame jätkuvalt peasekretär Guterresi reformikava. Reformide tulemusel peaks ÜRO muutuma tõhusamaks organisatsiooniks, mille tähelepanu keskmes on konfliktide ennetamine ja vahendamine.<br><br>Meie rahuvalveoperatsioonidel peavad olema käegakatsutavad eesmärgid ja taganemisstrateegiad. Tõhususe saavutamiseks peavad need operatsioonid olema paindlikud, sest valitsevad olud on paratamatult muutlikud.<br><br>Kõige põhjalikumat teavet muutuvate vajaduste kohta saame missiooni ülematelt ja teistelt kohapeal viibivatelt üksustelt. Nende ettepanekute elluviimine tagab kiire kohanemise kohapealsete muutustega. Peale selle mõjub kohapeal viibivate isikute kuulamine ja nende arvamusega arvestamine hästi meie inimeste motivatsioonile. Me vajame neid, kellel on julgust pakkuda abi otsustajatele. Need inimesed jäävad meiega vaid siis, kui reageerime osavõtlikult. Niisiis loome kasuliku kohanemistsükli, mis on vajalik meie eesmärkide saavutamiseks.<br><br>Püsiva rahu saavutamiseks on partnerlussuhted piirkondlike organisatsioonide, vastuvõtjariikide valitsuste ja kohalike kogukondadega hädavajalikud. Seda on kõige parem teha nii, et näitame päevast päeva, kui tähtis on meie jaoks tsiviilisikute kaitsmine, õigusriigi põhimõtte kestvuse tagamine, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse austamine ning kohalike osalejate kaasamine nende põhiväärtuste toetamisse.<br><br>Rahuvalveoperatsioone tuleb täiendada tegevusega, mille eesmärk on parandada tõhusalt kannatada saanud rahva elamistingimusi. Selleks tuleb kiiresti rakendada tõhusaid ja nähtavaid projekte, mille alusel luuakse konfliktijärgsel ajal töökohti ja osutatakse põhilisi sotsiaalteenuseid.<br><br>Meie tähtsaim kohustus on võtta kõiki meetmeid, et kaitsta missiooni piirkondades lapsi. Kõik vahendid, mille abil toetatakse naiste täielikku osalemist rahu ja julgeoleku tagamisel, on olulised ning neid tuleb rakendada.<br><br>Me suudame püsiva rahu saavutada üksnes siis, kui meil on põhjalik ja laialdane arusaam konfliktidest ja nende algpõhjustest. Selles mõttes on kahetsusväärne, et MINUSMA missioon Malis jääb ilma oma luurekeskuse sihtüksusest ASIFU. Viimane tagas kõikide tasandi otsustajatele ainulaadset teavet hetkeprobleemide kohta.<br><br>ÜRO rahuvalveoperatsioonidel on rahu ja stabiilsuse tagamisel üleilmsel tasandil väga oluline roll. Kahjuks peetakse rahuvalveoperatsioone mõnikord ressursside raiskamiseks ilma kasutoovate tulemusteta. Tõde on hoopis vastupidine ning me peame leidma viise, kuidas seda teadmist laiemalt nähtavaks teha. Suhtlemine tagab kindlasti avalikkuse jätkuva toetuse.<br><br>Laialdast tähelepanu on nüüdisaegsete kanalite kaudu keeruline võita, kuid see on kiiresti muutumas üheks kõige tõhusamaks vahendiks meie eesmärkide, meetmete ja saavutatud tulemuste jagamisel. Uuringute kohaselt vähendab rahuvalve tapetud tsiviilisikute arvu. Peale selle on see ka kulutõhus – ÜRO rahuvalveoperatsioonide eelarve on vähem kui pool protsenti üleilmsetest sõjalistest kulutustest ning see jagatakse kõigi 193 ÜRO liimesriigi vahel ära.<br><br>See on tõde, mille üle meil on täielik õigus uhke olla, sest püüame rahuvalvetegevust pidevalt täiustada, mida peamegi selles ettearvamatus maailmas tegema.<br><br>Kõne peeti algselt inglise keeles ja on tõlgitud eesti keelde. Algse teksti leiab siit: https://www.president.ee/en/official-duties/speeches/13573-statement-at-the-security-council-open-debate-on-the-reform-of-un-peacekeeping-new-york-20-september-2017/index.html Thu, 21 Sep 2017 16:08:34 GMT http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1397 President Kaljulaid rääkis ÜROs maailma konfliktipiirkondadest ja Eesti võimalustest panustada julgeoleku kindlustamisse http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1396 Vabariigi President Kersti Kaljulaid pidas 19. septembril New Yorgis ÜRO Peaassamblee iga-aastasel avaistungil, kus osalevad kõigi maailma riikide juhid, kõne, milles rääkis konfliktikolletest, rändekriisist, küberjulgeolekust ning vajadusest reformida ÜROd.<br><br>President juhtis tähelepanu, et maailm on muutunud üha ettearvamatumaks ning liiga paljud riigid kannatavad lahendamata konfliktide tõttu. „On palju riike, keda on lõhestanud pinged, mille tekkimist küll nägime, kuid ei suutnud õigel ajal halvimat ära hoida," ütles president Kaljulaid oma kõnes ning tõi näiteks Ukrainas, Gruusias ja Süürias toimuva. Riigipea sõnul on rahvusvaheliste konfliktide ja terrorismi ning kliimamuutuste mõjul praeguseks suurim hulk ümberasustatud inimesi, mida maailm seni näinud on.<br><br>Seetõttu on Eesti sooviks tuua ÜROsse oskust kuulata ning mõista kõiki neid, kelle õigused on piiratud. „ Ühiskonnad, kus mehi ja naisi koheldakse võrdselt on kiirema arenguga ning võrdõiguslikkus aitab kaasa vaesuse vähendamisele." President rõhutas ka, et tuleb võidelda igasuguse soolise vägivallaga.<br><br>Eesti seisab ÜROs selle eest, et teadvustada tehnoloogiliste lahenduste kasutamist arengu soodustamiseks. „Seepärast lõi Eesti äsja koos Singapuriga e-valitsemise ja küberjulgeoleku teemadest huvitatud riike koondava sõprade grupi," ütles president. Küberjulgeolekust rääkides ütles riigipea, et digimaailmas on geograafia muutunud iganenuks. „Küberruumis toimepandud rünnakud ei tunne piire. See aga ei tähenda, et tuleks püüda digiarengut peatada. Peame jätkama oma pingutusi, et analüüsida, kuidas rahvusvaheline õigus kehtiks ka küberruumis.<br><br>Eesti jaoks on presidendi sõnul oluline muuta ÜRO ning eelkõige julgeolekunõukogu töö läbipaistvamaks ja tõhusamaks. „Tihti on ÜRO suunas tehtav kriitika tingitud julgeolekunõukogu suutmatusest kriisidele õigeaegselt reageerida. Mõned alalised liikmed kasutavad oma vetoõigust, mis takistab ÜROl adekvaatselt oma kohustusi täita." Just seetõttu on Eesti üheks sooviks julgeolekunõukokku kandideerimisel parendada nõukogu töömeetodeid, mis aitaksid kaasa konfliktide tõhusamale ennetamisele ja lahendamisele maailmas.<br><br>Riigipea kõne täisteksti saab lugeda siin:https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13569-2017-09-20-00-16-55/index.html<br><br>inglise keelne algversioon leitav siin: https://www.president.ee/en/official-duties/speeches/13568-address-by-the-president-of-the-republic-of-estonia-kersti-kaljulaid-at-the-general-debate-of-the-72st-united-nations-general-assembly-september-19-2017/index.html<br><br>Fotod: Eleri Ever/VPK<br><br>Vabariigi Presidendi Kantselei<br>avalike suhete osakond Tue, 19 Sep 2017 16:10:45 GMT http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1396 President Kaljulaid osaleb sel nädalal ÜRO peaassamblee kohtumistel New Yorgis http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1395 Vabariigi President Kersti Kaljulaid on sel nädalal töövisiidil New Yorgis, kus osaleb iga-aastasel ÜRO peaassambleel. Lisaks kahepoolsetele kohtumistele teiste riigipeadega ning erinevates aruteludes osalemisele peab riigipea Eesti aja järgi ööl vastu kolmapäeva ÜRO peaassambleel avaistungil kõne.<br><br>President Kaljulaid osaleb nädala jooksul kestliku arengu, keskkonnakaitse, avatud valitsemise, e-riigi ja küberturvalisuse ning naistevastase vägivalla vähendamise teemalistel aruteludel. Lisaks toimub rida kahepoolseid kohtumisi teiste riikide juhtidega, et arutada omavahelist koostööd ning Eesti kandideerimist ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohale. Viie päeva jooksul kohtutakse Rumeenia, Moldova, Kosovo, Bangladeshi, Côte d'Ivoire, Guatemala, Nepaali jt riikide juhtidega. Pühapäeva õhtupoolikul korraldas riigipea ka Eesti kogukonnale vastuvõtu New Yorgi Eesti Majas.<br><br>Eesti aja järgi teisipäeva öösel vastu kolmapäeva peab riigipea ÜRO Peaassambleel ka riigikõne.<br><br>Peaassambleel on esindatud kõik ÜRO liikmesriigid. Peaassamblee koguneb korraliseks istungjärguks iga aasta septembri keskpaigast detsembri keskpaigani.<br><br>Vabariigi Presidendi Kantselei<br>avalike suhete osakond Mon, 18 Sep 2017 16:09:30 GMT http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1395 Mikser ÜRO-s: põlisrahvaste kaitseks tuleb riikidel rohkem panustada http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1394 Eesti ja Euroopa Komisjoni korraldatud põlisrahvaste õiguste teemalisel arutelul ÜRO-s ütles välisminister Sven Mikser, et põlisrahvaste õiguste kaitseks tuleb riikidel rohkem panustada.<br><br>„Kümme aastat tagasi ÜRO peaassambleel vastu võetud deklaratsioon põlisrahvaste õiguste kaitseks ei ole näidanud loodetud edusamme. Jätkuvalt on näha lünki põlisrahvaste õiguste kaitsmisel. Paljudes riikides ei austata põlisrahvaste majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi. Samuti on mitmel pool maailmas halvenenud põlisrahvaste inimõiguste kaitsjate olukord,“ ütles Mikser arutelul. Minister kutsus üles riike põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni täielikult ellu viima. „Olen veendunud, et põlisrahvad suurendavad maailma mitmekesisust ja rikastavad meie kultuuri. Ka eestlastel, kuuludes soome-ugri kogukonda, on unikaalne keel ning omanäolised traditsioonid, mida tuleb hoida ja kaitsta. Need on alused meie juurtele ja päritolule.“ lisas välisminister.<br><br>Arutelule järgnenud põlisrahvaste kultuuriprogrammi tutvustamisel ütles suursaadik ÜRO juures Sven Jürgenson, et ehkki maailm on meie jaoks nii mitmelgi viisil suuremaks muutunud, ei tohi see mingil juhul muutuda kitsamaks ja vaesemaks kultuuri mõttes. „Peame meeles hoidma, et maailma tõeline rikkus on kultuuride mitmekesisus ja selle pärandi säilitamine on meie kõigi ühine vastutus,“ ütles suursaadik.<br><br>Põlisrahvaste hulgas on rohkem kui 370 miljonit inimest ligi 90 riigist. Nad moodustavad vähem kui viis protsenti maailma rahvastikust, kuid 15 protsenti neist elavad maailma äärmuslikes tingimustes ning seisavad igapäevaselt silmitsi tõrjutuse ning tõsiste inimõiguste rikkumistega.<br><br>Fotod: https://flic.kr/p/YJEFFZ; https://flic.kr/p/YG5aPW; https://flic.kr/p/XDWv2m<br><br>Lisainfo:<br><br>Armo Vask<br>Välisministeerium<br>Avalike suhete osakonna meedianõunik<br>E-post armo.vask@mfa.ee<br>Tel +372 637 7618<br>Mob +372 5666 8581 Thu, 21 Sep 2017 16:07:31 GMT http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1394 Mikser ÜRO-s: tuleb leida tee poliitilise protsessi taaselustamiseks Malis http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1393 ÜRO peaassambleel toimus 20. septembril kõrgetasemeline kohtumine, kus arutati olukorda Malis.<br><br>Välisminister Sven Mikseri sõnul on Mali rahulepingu allkirjastamisest möödas kaks aastat, kuid selle elluviimist ei ole suudetud tagada. “Võtmetähtsusega on keskenduda inimeste julgeoleku tagamisele ning äärmusrühmituste vastu võitlemisele," rõhutas Mikser. "Seda tegemata ei edene rahulepingu elluviimine ega riigi ülesehitus,“ ütles ta arutelul.<br><br>Mikser lisas, et edusammude saavutamiseks peab Mali valitsus koostöös piirkonna riikide ning rahvusvahelise üldsusega tegema pingutusi selleks, et taastada poliitiline protsess. Siinkohal on eriti oluline roll regionaalsel koostööl. Seetõttu tervitab Eesti viie Aafrika riigi - Burkina Faso, Mali, Mauritaania, Nigeri ja Tšaadi - ühisväeüksuse loomist, mille eesmärk on võitlus terrorismi, vägivaldse ekstremismi ja piiriülese organiseeritud kuritegevusega Saheli piirkonnas.<br><br>Eesti on samuti andmas oma panust, et aidata Mali valitsust rahu tagamisel ja riigi ülesehitamisel. ÜRO Mali rahuvalveoperatsioonil MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali ) on Eesti osalenud alates 2013. aastast. Kokku osaleb Eesti praegu kolmes erinevas ÜRO rahuvalvemissioonis.<br><br>Foto: https://flic.kr/p/YE2wtQ<br><br>Lisainfo:<br><br>Armo Vask<br>Välisministeerium<br>Avalike suhete osakonna meedianõunik<br>E-post armo.vask@mfa.ee<br>Tel +372 637 7618<br>Mob +372 5666 8581 Wed, 20 Sep 2017 15:25:21 GMT http://un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1393