Eesti
English
Uudised »

Maailmameri vajab ka eestlaste abi

02.06.2017

Järgmisel nädalal kogunevad New Yorgis esmakordselt ajaloos kõikide riikide juhid, mereteadlased ning merekeskkonna kaitsega seotud organisatsioonide esindajad, et seista hea maailmamere eest. Kõrgetasemelisel kohtumisel lepitakse kokku tegevused, mis parandavad maailmamere seisundit. Ka kõikidel Eesti elanikel, ettevõtetel või organisatsioonidel on konverentsi raames võimalus anda oma panus, et miskit mere kaitseks ära teha.

Ligikaudu 40% maailmamerest on raskesti mõjutatud just inimtegevusest, mille tulemuseks on saasteainetega reostatud meri, vähenenud kalavarud ja hävinenud elupaigad. Mere seisundi päästmiseks toimub järgmisel nädalal, 5. – 9. juunil New Yorgis ÜRO Ookeanide Konverents, kus osaleb ka Eesti delegatsioon, mille eesotsas on konverentsi asepresidendi rolli kandev Eesti keskkonnaminister Marko Pomerants.

„Mereriigi keskkonnaministrina loodan, et eestlased on altid panustama maailmamere kaitsesse ning vastavad üleskutsele oma lubadused kirja panna. Need võivad olla mistahes tegevused, alustades vabatahtlikust rannakorrastamisest kuni uute merekeskkonna sõbralike toodete ja tehnoloogiate väljatöötamiseni,“ rääkis Pomerants.
Näiteks võib lubada, et loobume edaspidi terve töökollektiiviga plastiknõude kasutamisest oma organisatsioonis. Peamine on keskenduda tegevustele, mis parandavad mere seisundit – näiteks loobuda (või kasutada järjest vähem)  mereprügi põhjustavatest, ohtlikke aineid sisaldavatest või fosfori- ja lämmastikurohketest toodetest. Oma lubadusi saab sisestada kuni 9. juunini konverentsi kodulehel: https://oceanconference.un.org/commitments

Konverentsil toimuvad ka kahepoolsed kohtumised ja dialoogid, et luua partnerlussuhteid ja panna alus koostööle, millega abistada neid riike, kes seda vajavad. Näiteks on paljud haavatavamad arenguriigid aga ka mitmed Vaikse ookeani väikesed saareriigid sattunud merevee taseme tõusu, mere seisundi halvenemise ning liikide ja elupaikade kao tõttu raskustesse – majandustegevus hääbub, turistide arv väheneb jms.

Keskkonnaminister Marko Pomerants ja Grenada peaminister juhivad koos riikidevahelist partnerlusdialoogi, milles otsitakse lahendusi, kuidas tagada väikeste saareriikide elanikele võimalused tegelemiseks rannakalandusega ning kuidas kasutada merd nii, et see ei seaks ohtu mere seisundit ent oleks kohalikele elanikele ka majanduslikult kasulik.
Eestis lähtume selliste probleemide lahendamisel EL ja Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse ja sinimajanduse põhimõtetest – viimane tähendab mere kasutamist selliselt, et mere seisund ei halveneks. Selleks pühendume keskkonnasõbraliku vesiviljeluse arendamisele, mereressursside mitmekesisemale kasutamisele majandustegevuses, merega seotud tehnoloogiate arendamisele, keskkonnaohutule meretranspordile, turismile jms.

Konverentsil on keskkonnaministril plaanis teha pöördumine ka veel merekeskkonna kaitse paremaks korraldamiseks, merekeskkonna reostuse vähendamiseks ning mere ökosüsteemide kaitseks.

Merekonverentsi tulemusena valmib kõikide riikide nimel ühine kokkulepe konkreetsete meetmete rakendamiseks ookeanide paremaks kaitseks. See peab sisaldama loetelu sellistest tegevustest, mida kõik riigid peaksid tegema ning üleskutset abi andmiseks nondele riikidele, kelle võimalused merekeskkonna seisundi parandamiseks kliimamuutuste ja muude ülemaailmsete probleemide leviku tõttu on piiratud.
Konverentsile on oodatud 7000-8000 osalejat, sealhulgas riigipead, presidendid, asepresidendid, peaministrid, ministrid, kungingakoja liikmed jne.

ÜRO korraldatav maailmamere kestliku arengu konverents on esmakordne, sest varasemalt pole selleks ülemaailmseid eesmärke kehtestatud ja maailmamere olukorra parandamiseks midagi tehtud. Aastal 2015 leppisid kõik maailma riigid kokku uutes kestliku arengu eesmärkides. Kestliku arengu eesmärk nr 14 keskendub ainult merede kaitsele.

Mõned faktid:
•    Ligikaudu ¾ maakera pindalast on kaetud merega. See on 97% kogu maakeral olevast veest, olles ühtlasi maailma suurimaks elupaigaks.
•    Enam kui 3 miljardit inimest sõltub merest ja rannalähedasest veest, sest see tagab neile sissetuleku ja peamised elutingimused.
•    Merest saadavate ressursside väärtus aastas on rahaliselt võrdeline umbes 3 triljoni dollariga, see on ligikaudu 5% globaalsest majanduse kogutoodangust.
•    Maailmameres on määratletud ligikaudu 200000 erinevat liiki, liikide tegelik arvukus võib aga küündida miljoniteni.
•    Umbes 30% inimeste poolt tekitatud süsinidioksiidist (CO2) sattub ka merevette, see aitab kaasa globaalsele soojenemisele.
•    Maailmameri on kõige suurem valgu allikas, enam kui 3 miljardit inimest saavad oma peamise toiduvalgu just merest.
•    Merekalapüük annab tööd otseselt enam kui 200 miljonile inimesele.

Lisainfo:
Kadri Kauksi
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
kadri.kauksi@envir.ee
53303448

TopBack

© EV Alaline Esindus ÜRO juures 3 Dag Hammarskjöld Plaza, 305 East 47th Street, 6th Floor, New York, N.Y. 10017, tel. (1 212) 883 06 40,
e-mail: Mission.NewYork@mfa.ee